itaalia

Lingua italiana

Emakeelena kõnelejate arv

ligi 65 miljonit

Ametlik keel

Itaalia, Šveits, San Marino, Vatikan, EU

Vähemuskeel

Horvaatia ja Sloveenia

Diasporaa

Brasiilia (25 mln), Argentina (24 mln), USA (18 mln), Kanada (1,5 mln), Uruguay (1,5 mln), Austraalia (0,85 mln) etc.

Tähestik
ladina, 21

Grammatilised käänded
0

Keelekood
it, ita

Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO

Keelkond
Indoeuroopa keelkond, romaani rühm

Murrete arv
7 peamist murdegruppi

Pikim sõna

precipitevolissimevolmente

väga kiiresti, pööraselt

See loodi aastal 1677 ja on sellest saadik olnud pikim itaaliakeelne sõna.

Imelik sõna või lause

aiuole

peenrad

Lühim itaaliakeelne sõna, mis sisaldab kõiki viit vokaali.

funamboleschi

köielkõndijad

Pikim itaaliakeelne sõna, milles ükski täht ei kordu.

Itaalia keele mõju

Itaalia keel on Itaalia ja Euroopa Liidu ametlik keel ning vähemuskeel kahes Euroopa Liidu liikmesriigis. See on kõrvuti saksa, inglise ja prantsuse keelega üks selle liidu suurimaid keeli. Itaalia keel ei ole rahvusvahelise suhtluse keel nagu inglise, prantsuse või hispaania keel, kuid see on laialt kasutusel Vahemere maades ja üks populaarsemaid võõrkeeli, mida üle maailma õpitakse. Itaalia keelt on hädasti vaja osata kunstiajaloolastel ja muusikutel, eriti mis puudutab ooperit. Rahvusvahelises gastronoomias on see tähtis üle maailma. Itaalia keel on mõjutanud peaaegu kõiki maailma keeli, eriti mainitud aladel. Sõnad ja väljendid sfumato, fresco, villa (kunst ja arhitektuur), concerto, ballerina, allegro, baritone (muusika), motto, novel, notturno (kirjandus) või spaghetti, espresso, pizza, pasta, aga ka zero, lava, volcano ja neutrino (teadus) on vaid tuhandik neist, mis on jõudnud kõigisse Euroopa keeltesse. See räägib midagi itaalia kultuuri peaaegu absoluutsest domineerimisest Euroopa ajaloos alates Rooma ajast ja renessansist tänapäevani välja. Prantsuse keel on laenanud itaalia keelest ligi 3000 sõna. Prantsusmaal, Horvaatias ja Sloveenias kõneldavad murded on sügavalt itaalia keelest mõjutatud ning malta keel on itaalia keele sõnu tulvil. Me ei peaks unustama, et itaalia keel on Vatikani ja kogu katoliikliku maailma ametlik keel.

Grammatika

Itaalia keelest on kadunud käändelõpud, välja arvatud isikuliste asesõnade puhul: (io, me – mina) ja keeles on kaks grammatilist sugu, mis ühilduvad artiklite, adjektiivide ja nimisõnadega. Soole osutatakse kas artikli või sõnalõpuga: un ragazzo buono (hea poiss), una ragazza buona (hea tüdruk). Käänet näitavad vaid isikulised asesõnad. Artikli muutelõpule on tüüpiline, et see sulab kokku eessõnaga: del, dello, dell‘, dei, degli, della, delle etc.

	Ainsus		Mitmus
	Määrav	Umbmäärane	Määrav	Umbmäärane
Meessugu -o	il ragazzo poiss	un ragazzo	i ragazzi	dei ragazzi
Naissugu -a	la ragazza tüdruk	una ragazza	le ragazze	delle ragazze
Meessugu -o Algusvokaal	l’amico sõber	un amico	gli amici	degli amici
Naissugu -a Algusvokaal	l’amica sõber	una amica un’ idea	le amiche delle idee	delle amiche
Sõnaalguse s+konsonant	lo scopo eesmärk	uno scopo	gli scopi	gli scopi

Itaallased väldivad sõnamoodustuses liitsõnu. Tavaline sõnajärg on SVO ja omadussõnad asuvad nimisõna järel: una casa grande (suur maja).

Verbide muutelõpud sõltuvad isikust ja arvust ning ühilduvad alusega. Itaalia keeles on palju ebaregulaarseid verbe. Regulaarsed verbid jaotatakse kolme (nelja) pöördkonda sõltuvalt infinitiivi lõpust (-are, -ere, ire, -isco: parlare, credere, partire, finire, finisco). Anname siin ülevaate esimesse pöördkonda kuuluva regulaarse verbi pööramisest:

Kindel kõneviis
	Ainsus			Mitmus
	1. isik	2. isik	3. isik	1. isik	2. isik	3. isik
Lihtolevik	io amo	tu ami	egli ama	noi amiamo	voi amate	essi amano
Täisminevik	io ho amato	tu hai amato	egli ha amato	noi abbiamo amato	voi avete amato	essi hanno amato
Imperfekt	io amavo	tu amavi	egli amava	noi amavamo	voi amavate	essi amavano
Enneminevik	o avevo amato	tu avevi amato	egli aveva amato	noi avevamo amato	voi avevate amato	essi avevano amato
Absoluutne minevik	io amai	tu amasti	egli amò	noi amammo	voi amaste	essi amarono
Kauge täisminevik	io ebbi amato	tu avesti amato	egli ebbe amato	noi avemmo amato	voi aveste amato	essi ebbero amato
Lihttulevik	io amerò	tu amerai	egli amerà	noi ameremo	voi amerete	essi ameranno
Täistulevik	io avrò amato	tu avrai amato	egli avrà amato	noi avremo amato	voi avrete amato	essi avranno amato
Konjunktiiv
Olevik	che io ami	che tu ami	che egli ami	che noi amiamo	che voi amiate	che essi amino
Minevik	che io abbia amato	che tu abbia amato	che egli abbia amato	che noi abbiamo amato	che voi abbiate amato	che essi abbiano amato
Imperfekt	che io amassi	che tu amassi	che egli amasse	che noi amassimo	che voi amaste	che essi amassero
Pluskvamperfekt	che io avessi amato	che tu avessi amato	che egli avesse amato	che noi avessimo amato	che voi aveste amato	che essi avessero amato
Konditsionaal
Oleviku konditsionaal	io amerei	tu ameresti	egli amerebbe	noi ameremmo	voi amereste	essi amerebbero
Mineviku konditsionaal	io avrei amato	tu avresti amato	egli avrebbe amato	noi avremmo amato	voi avreste amato	essi avrebbero amato
Imperatiiv
Olevik	—	ama	ami	amiamo	amate	amino
Infinitiiv
Olevik	amare
Minevik	avere amato
Partitsiip
Olevik	amante
Minevik	amato
Gerundiiv
Olevik	amando
Minevik	avendo amato

Kirjasüsteem

Itaalia murded ja keeled Itaalias

Itaalia on lingvistiliselt tegelikult mitmekesisem kui muud romaani keeli kõnelevad maad. Standardne itaalia keel seisab mitmes mõttes lähemal hispaania või portugali keelele kui piemonte või naapoli keelele. Piemonte murded on paljude tunnuste poolest lähemal provanssaali ja prantsuse kui itaalia keelele. Teised peamised kohalikud keeled - veneetsia, emiliano, romagnolo, lombardia, genova-liguuria, naapoli, sitsiilia - on iseseisvalt arenenud vulgaarladina keelest ja on seega ladina keele, mitte toskaana itaalia keele murded, viimane on standardse itaalia keele alus. Seetõttu on õigem rääkida pigem Itaalia keeltest kui itaalia keele murretest, sest kõigil neil kohalikel keeltel on dialektid ning mõnel neist kirjalik vorm ja sageli rikas kirjandus.

Toskaana keelt peetakse siiani "puhtaimaks" kõigist itaalia dialektidest, sest see on originaalse ehk klassikalise ladina keelega kõige sarnasem. Kõige mõjukamat tänapäeva keelevormi kutsutakse tihti Lingua toscana in bocca Romana: toskaana keel roomlase suus. Igatahes laienes alles 19. sajandi lõpul haritud toskaanalaste keel uue rahvuse keeleks. Itaalia ühinemisel aastal 1861 ei olnud suur mõju mitte ainult poliitilisel areenil, vaid see tõi kaasa ka märkimisväärse sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise ümbersünni. Seoses kohustusliku kooliharidusega tõusis kirjaoskuse tase ja paljud hülgasid oma kodupaiga murde, et hakata rahvuskeelt rääkima, või edendasid kohalikku värvikat standardkeele (Italiano popolare) dialekti.

Allikas: Wikimedia Commons

Lingvopeedia