saksa
Deutsche Sprache
Deutsche Sprache
95-100 miljonit (riikides, kus see on ametlik keel), 120 miljonit (kõik riigid)
Saksamaa, Austria, Šveits, Itaalia (Lõuna-Tirool), Liechtenstein, Luksemburg, Belgia, EU, Põhjamaade Nõukogu
Prantsusmaa (1,2 miljonit), Brasiilia (0.9 miljonit), Venemaa (850 000), Lõuna-Aafrika (300 000 - 500 000), Kasahstan (360 000), Poola, Ungari, Rumeenia, Itaalia, Tšehhi Vabariik, Namiibia, Taani, Slovakkia, Vatikani linnriik (paavsti ihukaitsjad), Venezuela (Colonia Tovar)
USA , Argentina, Kanada, Mehhiko, Austraalia, Tšiili, Paraguay, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, UK, Peruu, Hispaania, Poola, Iisrael, Norra, Ecuador, Ukraina, Dominikaani Vabariik, Kreeka, Iirimaa, Belize
Saksa keel on seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi ametlik keel ja suurim keel selles liidus. Ometi ei ole see rahvusvahelise suhtluse keel nagu inglise, prantsuse, hispaania või portugali keel. Esiteks emigreerusid sakslased teistele kontinentidele individuaalselt, ilma impeeriumi sõjalise või kultuurilise toeta. Sellepärast on kümned miljonid sakslased Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Okeaanias sulandunud aja jooksul kohaliku rahva sekka ja kaotanud oma keele. Teiseks vähendasid kaks maailmasõda saksakeelseid alasid ja tõid kaasa kultuuriinstitutsioonide nagu koolide maine kahanemise (kui leebelt öelda) ja sulgemise sellistes maades nagu USA ja Brasiilia. Märkimisväärne erand üldises arvulises kahanemises on amišite kogukond USA, mis kasvab iga aastaga (!) ligi 5%. Sajandivahetuseks peaks see muutma nad USA suurimaks etniliseks grupiks.
Ülemsaksa konsonandivaheldus
(bdg→ptk, th→d, v→b, k→ch, p→pf, t→ts/ss)
Hohenstaufen: alemanni keelel põhinev standard
Ekspansioon itta
Saksa Ordu valdused Liivimaal. Varane jidiš
(Keskülemsaksa keel heebrea tähtedega)
Hansa Liit, alamsaksa keele valitsemine
Trükipress (Gutenberg)
Massiline emigratsioon Ameerikasse
Ülemsaksa keel muutub kõnekeeleks
Standardiseerimine
(2. ortograafiakonverents)
Õigekirjareform
Sajand | Häälikumuutus (ülemsaksa) | Häälikuvaheldus puudub (inglise) | |
---|---|---|---|
d→t | 2-4 | gut | good |
p→ff | 4/5 | Schiff | ship |
t→ss | 4/5 | essen | eat |
k→ch | 4/5 | machen | make |
t→ts | 5/6 | Zehe | toe |
p→pf | 6/7 | Apfel | apple |
ß→b | 7/8 | geben | give |
b→p | 8/9 | Rippe | rib |
d→t | 8/9 | Tag | day |
dg→ck | 8/9 | Brücke | bridge |
þ→d | 9/10 | Dorn | thorn |
Saksa keele tähestikus on 26 tähte, aga kasutatakse täpitähti ä, ö ja ü (ä, ö, ü), samuti spetsiaalset tähte (ß), millega märgitakse hääletut s-i pikkade vokaalide järel.
Saksa keele õigekirjasüsteem on etümoloogiline ega vasta tänapäeva hääldusele, siiski võib (peaaegu) alati häälduse ära öelda kirjapildi järgi. Erilise häälduse näited on sch /ʃ/ (Schale 'kauss'), st /ʃt/ (Stoff 'kangas'), sp /ʃp/ (Spaß 'lõbus') ja diftongid ei /a͡ɪ/ (Ei 'muna') ja eu /ɔʏ̯/ (Heu 'hein').
See kuulus lastelaul demonstreerib kenasti saksa keele hääldussüsteemi: https://www.youtube.com/watch?v=B9ylfF-sYf4
Kolm kontrabassiga hiinlast istusid tänaval ja ajasid juttu. Saabus politsei: Mis see nüüd siis on? - Kolm hiinlast kontrabassiga.
Laulu korratakse, iga kord asendatakse kõik vokaalid ühe ja sama vokaali või diftongiga, näiteks 'a'-ga: Dra Chanasan mat dam Kantrabass ..., 'ö'-ga: Drö Chönösön möt döm Köntröböss ... või isegi 'au'-ga: Drau Chaunausen maut daum Kauntraubauss ....
Saksa keeles on neli käänet ja kolm grammatilist sugu, milles ühilduvad artiklid, adjektiivid ja nimisõnad. Adjektiivide käänamine sõltub sellest, kas nimisõnafraas on definiitne või indefiniitne. Huvitaval kombel puuduvad saksa keele nimisõnadel käändelõpud peaaegu täiesti, käänet näitab peamiselt artikkel. Saksa keele eriline tunnusjoon on umlaut kasutamine käänamisel. Seega märgivad paljud saksa keele nimisõnad mitmust rõhulise vokaali muutusega: a/o/u → ä/ö/ü.
Meessugu (see) hall hunt / (need) hundid |
Naissugu (see) väike hiir / (need) hiired |
Kesksugu (see) kiire hobune/hobused |
|
---|---|---|---|
Nominatiiv | der graue Wolf die grauen Wölfe |
die kleine Maus die kleinen Mäuse |
das schnelle Pferd die schnellen Pferde |
Genitiiv | des grauen Wolf(e)s der grauen Wölfe |
der kleinen Maus der kleinen Mäuse |
des schnellen Pferd(e)s der schnellen Pferde |
Daativ | dem grauen Wolf den grauen Wölfen |
der kleinen Maus den kleinen Mäusen |
dem schnellen Pferd den schnellen Pferden |
Akusatiiv | den grauen Wolf die grauen Wölfe |
die kleine Maus die kleinen Mäuse |
das schnelle Pferd die schnellen Pferde |
Meessugu hall hunt/hundid |
Naissugu väike hiir/hiired |
Kesksugu kiire hobune/hobused |
|
---|---|---|---|
Nominatiiv | ein grauer Wolf grauen Wölfe |
eine kleine Maus kleine Mäuse |
ein scnnelles Pferd schnelle Pferde |
Genitiiv | eines grauen Wolf(e)s grauer Wölfe |
einer kleinen Maus kleiner Mäuse |
eines schnellen Pferd(e)s schneller Pferde |
Daativ | einem grauen Wolf grauen Wölfen |
einer kleinen Maus kleinen Mäusen |
einem schnellen Pferd schnellen Pferden |
Akusatiiv | einen grauen Wolf graue Wölfe |
eine kleine Maus kleine Mäuse |
ein schnelles Pferd schnelle Pferde |
Verbidele lisanduvad pöördelõpud ja mitmuse tunnused ja need ühilduvad alusega. Sellest eraldiseisvalt muudavad paljud saksa keele niinimetatud tugevad verbid vokaale sõna sees ajavormi muutumise märkimiseks, ja umlaut esineb ainsuse 2. ja 3. pöördes ning ka mineviku konjunktiivis.
schlafen
(magama) |
Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. isik |
Ich schlafe (ma magan) Ich schlief (ma magasin) |
Wir schlafen (me magame) Wir schliefen (me magasime) |
2. isik |
Du schläfst (sa magad) Du schliefst (sa magasid) |
Ihr schlaft (sa magad) Ihr schlieft (sa magasid) |
3. isik |
Er/sie/es schläft (ta magab) Er/sie/es schlief (ta magas) |
Sie schlafen (nad magavad) Sie schliefen (nad magasid) |
Saksa keel on tuntud oma laiaulatusliku sõnavara poolest. Osaliselt on selles süüdi pikk kirjanduslik traditsioon, mis koondab sünonüüme paljudest ajastustest ja murretest, samuti tõsiasi, et saksa keel soosib liitsõnamoodustust (Apfelsaft) seal, kus inglise keel kasutab nimisõnade ahelat (apple juice) (õunamahl) ja prantsuse keel nimisõna järel prepositsioonilisi fraase (jus de pomme). Huvitaval kombel on saksakeelne Wikipedia maailmas suuruselt teine ja palju suurem, kui võiks oodata, arvestades saksa keele rääkijate arvu.
Saksa keele sõnavara suuruse põhjuseks on ka Saksa võimas bürokraatia, mis vajab bürokraatlikke sõnu kõige jaoks alates Postwertzeichen (Briefmarke - tempel) kuni Personenkraftwagen/PKW (Auto - auto).
Seega, taotledes autojuhiluba, võib lihtne "ei" kõlada nii: Ihr Antrag auf Einleitung eines Verfahrens zur Erteilung der Erlaubnis zum Führen eines Kraftfahrzeugs auf öffentlichen Straßen wurde abgelehnt. (Teie taotlus algatada protsessi eesmärgiga omistada teile luba juhtida mootorsõidukit avalikel teedel on tagasi lükatud).
Saksa keele murdemaastik on väga keerukas. Osaliselt seetõttu, et suurema osa ajaloo jooksul koosnes keeleala poliitiliselt suveräänsetest piirkondadest, mida hoidis keiser vaid nõrgalt koos. Kõige kuulsam murretevaheline joon jooksis põhja/lõuna erineva häälduse vahel, umbes läbi Frankfurdi, b/d/g põhjas ja p/t/k lõunas. Murrete erinevused ei piirdu siiski erineva hääldusega, vaid väljenduvad ka sõnavaras. Saiakesed näiteks on Brötchen põhjas ja Wecken või Semmel lõunas, muteerudes läbi Weckerl ja Semmerl Bavarias kuni Weggli ja Semmeli Šveitsis. Põhja variandid on veel Schrippe (Berliin), Luffe (Braunschweig) ja taanikeelne ekvivalent Rundstück (rundstykke).
Madal
Kesksaksa
Ülemsaksa
Mitmekeelne veebileht saksa keele õppimiseks: http://deutsch.info