saksa

Deutsche Sprache

Emakeelena kõnelejate arv

95-100 miljonit (riikides, kus see on ametlik keel), 120 miljonit (kõik riigid)

Ametlik keel

Saksamaa, Austria, Šveits, Itaalia (Lõuna-Tirool), Liechtenstein, Luksemburg, Belgia, EU, Põhjamaade Nõukogu

Vähemuskeel

Prantsusmaa (1,2 miljonit), Brasiilia (0.9 miljonit), Venemaa (850 000), Lõuna-Aafrika (300 000 - 500 000), Kasahstan (360 000), Poola, Ungari, Rumeenia, Itaalia, Tšehhi Vabariik, Namiibia, Taani, Slovakkia, Vatikani linnriik (paavsti ihukaitsjad), Venezuela (Colonia Tovar)

Diasporaa

USA , Argentina, Kanada, Mehhiko, Austraalia, Tšiili, Paraguay, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, UK, Peruu, Hispaania, Poola, Iisrael, Norra, Ecuador, Ukraina, Dominikaani Vabariik, Kreeka, Iirimaa, Belize

Tähestik
26 tähed

Grammatilised käänded
4

Keelekood
de, deu, ger

Keeletüpoloogia
flekteeriv , liitsõnamoodustus , SOV /V2

Keelkond
Indoeuroopa, läänegermaani, ülemsaksa

Murrete arv
Mitusada, tosinaid ISO 639-3 koodiga, mõned neist väidetavad omaette keeled: alamsaksa, kesksaksa, ülemsaksa (koos alemanni murdega), jidiši, luksemburgi, pennsylvania saksa keel.

Pikim sõna

Telekommunikationskundenschutzverordnung

telekommunikatsioonikliendi kaitsedirektiiv

Nachrichtenübermittlungsbeschleunigungssystem

uudisteedastamise aktseleratsioonisüsteem

Imelik sõna või lause

Angstschweiß

külm higi

kaheksa järjestikust konsonanti

Batterieeier

puurikanala munad

viis järjestikust vokaali

Milieueinflüsse

keskkonnamõjud

viis järjestikust vokaali

Sissejuhatus

Saksa keel on seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi ametlik keel ja suurim keel selles liidus. Ometi ei ole see rahvusvahelise suhtluse keel nagu inglise, prantsuse, hispaania või portugali keel. Esiteks emigreerusid sakslased teistele kontinentidele individuaalselt, ilma impeeriumi sõjalise või kultuurilise toeta. Sellepärast on kümned miljonid sakslased Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Okeaanias sulandunud aja jooksul kohaliku rahva sekka ja kaotanud oma keele. Teiseks vähendasid kaks maailmasõda saksakeelseid alasid ja tõid kaasa kultuuriinstitutsioonide nagu koolide maine kahanemise (kui leebelt öelda) ja sulgemise sellistes maades nagu USA ja Brasiilia. Märkimisväärne erand üldises arvulises kahanemises on amišite kogukond USA, mis kasvab iga aastaga (!) ligi 5%. Sajandivahetuseks peaks see muutma nad USA suurimaks etniliseks grupiks.

Ajalugu

Vanaülemsaksa
~ 200 - 900

Ülemsaksa konsonandivaheldus
(bdg→ptk, th→d, v→b, k→ch, p→pf, t→ts/ss)
~ 870

Hildebrandi laul ja Muspilli tekst

Allikas
Keskülemsaksa
1138 - 1254

Hohenstaufen: alemanni keelel põhinev standard
Ekspansioon itta
~ 1200 - 1400

Saksa Ordu valdused Liivimaal. Varane jidiš
(Keskülemsaksa keel heebrea tähtedega)
Varasem uus kõrgsaksa keel
~ 1300 - 1600

Hansa Liit, alamsaksa keele valitsemine
1450

Trükipress (Gutenberg)
1522 - 1534

Piiblitõlge (Luther)

Wikimedia Commons
uus kõrgsaksa
1700 - 1900

Massiline emigratsioon Ameerikasse
1800

Ülemsaksa keel muutub kõnekeeleks
1852 - 1860

Ülemsaksa keele sõnaraamat (Grimm)

Wikimedia Commons
1901

Standardiseerimine
(2. ortograafiakonverents)
1996

Õigekirjareform

Ülemsaksa konsonandivaheldus

	Sajand	Häälikumuutus (ülemsaksa)	Häälikuvaheldus puudub (inglise)
d→t	2-4	gut	good
p→ff	4/5	Schiff	ship
t→ss	4/5	essen	eat
k→ch	4/5	machen	make
t→ts	5/6	Zehe	toe
p→pf	6/7	Apfel	apple
ß→b	7/8	geben	give
b→p	8/9	Rippe	rib
d→t	8/9	Tag	day
dg→ck	8/9	Brücke	bridge
þ→d	9/10	Dorn	thorn

Kirjasüsteem ja hääldus

Saksa keele tähestikus on 26 tähte, aga kasutatakse täpitähti ä, ö ja ü (ä, ö, ü), samuti spetsiaalset tähte (ß), millega märgitakse hääletut s-i pikkade vokaalide järel.

Saksa keele õigekirjasüsteem on etümoloogiline ega vasta tänapäeva hääldusele, siiski võib (peaaegu) alati häälduse ära öelda kirjapildi järgi. Erilise häälduse näited on sch /ʃ/ (Schale 'kauss'), st /ʃt/ (Stoff 'kangas'), sp /ʃp/ (Spaß 'lõbus') ja diftongid ei /a͡ɪ/ (Ei 'muna') ja eu /ɔʏ̯/ (Heu 'hein').

See kuulus lastelaul demonstreerib kenasti saksa keele hääldussüsteemi: https://www.youtube.com/watch?v=B9ylfF-sYf4

Kolm kontrabassiga hiinlast istusid tänaval ja ajasid juttu. Saabus politsei: Mis see nüüd siis on? - Kolm hiinlast kontrabassiga.

Laulu korratakse, iga kord asendatakse kõik vokaalid ühe ja sama vokaali või diftongiga, näiteks 'a'-ga: Dra Chanasan mat dam Kantrabass ..., 'ö'-ga: Drö Chönösön möt döm Köntröböss ... või isegi 'au'-ga: Drau Chaunausen maut daum Kauntraubauss ....

Grammatika

Saksa keeles on neli käänet ja kolm grammatilist sugu, milles ühilduvad artiklid, adjektiivid ja nimisõnad. Adjektiivide käänamine sõltub sellest, kas nimisõnafraas on definiitne või indefiniitne. Huvitaval kombel puuduvad saksa keele nimisõnadel käändelõpud peaaegu täiesti, käänet näitab peamiselt artikkel. Saksa keele eriline tunnusjoon on umlaut kasutamine käänamisel. Seega märgivad paljud saksa keele nimisõnad mitmust rõhulise vokaali muutusega: a/o/u → ä/ö/ü.

definiitne nimisõnafraas

	Meessugu (see) hall hunt / (need) hundid	Naissugu (see) väike hiir / (need) hiired	Kesksugu (see) kiire hobune/hobused
Nominatiiv	der graue Wolf die grauen Wölfe	die kleine Maus die kleinen Mäuse	das schnelle Pferd die schnellen Pferde
Genitiiv	des grauen Wolf(e)s der grauen Wölfe	der kleinen Maus der kleinen Mäuse	des schnellen Pferd(e)s der schnellen Pferde
Daativ	dem grauen Wolf den grauen Wölfen	der kleinen Maus den kleinen Mäusen	dem schnellen Pferd den schnellen Pferden
Akusatiiv	den grauen Wolf die grauen Wölfe	die kleine Maus die kleinen Mäuse	das schnelle Pferd die schnellen Pferde

indefiniitne nimisõnafraas

	Meessugu hall hunt/hundid	Naissugu väike hiir/hiired	Kesksugu kiire hobune/hobused
Nominatiiv	ein grauer Wolf grauen Wölfe	eine kleine Maus kleine Mäuse	ein scnnelles Pferd schnelle Pferde
Genitiiv	eines grauen Wolf(e)s grauer Wölfe	einer kleinen Maus kleiner Mäuse	eines schnellen Pferd(e)s schneller Pferde
Daativ	einem grauen Wolf grauen Wölfen	einer kleinen Maus kleinen Mäusen	einem schnellen Pferd schnellen Pferden
Akusatiiv	einen grauen Wolf graue Wölfe	eine kleine Maus kleine Mäuse	ein schnelles Pferd schnelle Pferde

Verbidele lisanduvad pöördelõpud ja mitmuse tunnused ja need ühilduvad alusega. Sellest eraldiseisvalt muudavad paljud saksa keele niinimetatud tugevad verbid vokaale sõna sees ajavormi muutumise märkimiseks, ja umlaut esineb ainsuse 2. ja 3. pöördes ning ka mineviku konjunktiivis.

schlafen (magama)	Ainsus	Mitmus
1. isik	Ich schlafe (ma magan) Ich schlief (ma magasin)	Wir schlafen (me magame) Wir schliefen (me magasime)
2. isik	Du schläfst (sa magad) Du schliefst (sa magasid)	Ihr schlaft (sa magad) Ihr schlieft (sa magasid)
3. isik	Er/sie/es schläft (ta magab) Er/sie/es schlief (ta magas)	Sie schlafen (nad magavad) Sie schliefen (nad magasid)

Sõnamoodustus ja sõnavara

Saksa keel on tuntud oma laiaulatusliku sõnavara poolest. Osaliselt on selles süüdi pikk kirjanduslik traditsioon, mis koondab sünonüüme paljudest ajastustest ja murretest, samuti tõsiasi, et saksa keel soosib liitsõnamoodustust (Apfelsaft) seal, kus inglise keel kasutab nimisõnade ahelat (apple juice) (õunamahl) ja prantsuse keel nimisõna järel prepositsioonilisi fraase (jus de pomme). Huvitaval kombel on saksakeelne Wikipedia maailmas suuruselt teine ja palju suurem, kui võiks oodata, arvestades saksa keele rääkijate arvu.

Saksa keele sõnavara suuruse põhjuseks on ka Saksa võimas bürokraatia, mis vajab bürokraatlikke sõnu kõige jaoks alates Postwertzeichen (Briefmarke - tempel) kuni Personenkraftwagen/PKW (Auto - auto).

Seega, taotledes autojuhiluba, võib lihtne "ei" kõlada nii: Ihr Antrag auf Einleitung eines Verfahrens zur Erteilung der Erlaubnis zum Führen eines Kraftfahrzeugs auf öffentlichen Straßen wurde abgelehnt. (Teie taotlus algatada protsessi eesmärgiga omistada teile luba juhtida mootorsõidukit avalikel teedel on tagasi lükatud).

Murded

Saksa keele murdemaastik on väga keerukas. Osaliselt seetõttu, et suurema osa ajaloo jooksul koosnes keeleala poliitiliselt suveräänsetest piirkondadest, mida hoidis keiser vaid nõrgalt koos. Kõige kuulsam murretevaheline joon jooksis põhja/lõuna erineva häälduse vahel, umbes läbi Frankfurdi, b/d/g põhjas ja p/t/k lõunas. Murrete erinevused ei piirdu siiski erineva hääldusega, vaid väljenduvad ka sõnavaras. Saiakesed näiteks on Brötchen põhjas ja Wecken või Semmel lõunas, muteerudes läbi Weckerl ja Semmerl Bavarias kuni Weggli ja Semmeli Šveitsis. Põhja variandid on veel Schrippe (Berliin), Luffe (Braunschweig) ja taanikeelne ekvivalent Rundstück (rundstykke).

Madal

Alamsaksa keel
1. Schleswigisch
2. Holsteinisch
3. Nordniedersächsisch
4. Groninger Platt
5. Nordniedersächsische Dialekte in den Niederlanden
6. Westfälisch
7. Ostfälisch
Ida-alamsaksa
1. Mecklenburgisch-Vorpommersch
2. Nordmärkisch
3. Mittelmärkisch

Kesksaksa

Lääne-kesksaksa
1. Ripuarisch
2. Moselfränkisch
3. Letzeburgisch
4. Hessisch
5. Pfälzisch
6. Lothringisch (Fränkisch)
Ida-kesksaksa
1. Thüringisch
2. Sächsisch
3. Berliner Dialekt
4. Lausitzisch-Schlesisch

Ülemsaksa

Põhja-ülemsaksa
1. Ostfränkisch
2. Südfränkisch
Lääne-ülemsaksa
1. Schwäbisch
2. Niederalemannisch
3. Elsässisch
4. Hochalemannisch
5. Höchstalemannisch
Ida-ülemsaksa
1. Nordbairisch
2. Mittelbairisch
3. Südbairisch

Lingid

Mitmekeelne veebileht saksa keele õppimiseks: http://deutsch.info

Lingvopeedia

saksa

Emakeelena kõnelejate arv

Ametlik keel

Vähemuskeel

Diasporaa

Pikim sõna

Imelik sõna või lause

Sissejuhatus

Ajalugu

Vanaülemsaksa

~ 200 - 900

~ 870

Keskülemsaksa

1138 - 1254

~ 1200 - 1400

Varasem uus kõrgsaksa keel

~ 1300 - 1600

1450

1522 - 1534

uus kõrgsaksa

1700 - 1900

1800

1852 - 1860

1901

1996