hispaania
Español
Español
ligi 450 mijonit
Mehhiko (110 miljonit), Colombia (47 miljonit), Hispaania (46 miljonit), Argentina (40 miljonit), Peruu (28 miljonit), Venezuela (27 miljonit), Tšiili (17 miljonit), Guatemala, Ecuador, Kuuba, Dominikaani Vabariik , Boliivia, Honduras, Paraguay, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Puerto Rico, Panama, Uruguay, Ekvatoriaal-Guinea, Lääne-Sahara, EL
USA, Belize, Andorra, Gibraltar, Iisrael
Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa, Brasiilia, Maroko, Iisrael, Itaalia, Alžeeria
Hispaania keel (español), mida nimetatakse ka kastiilia keeleks (castellano), on romaani keel, mis pärineb Hispaania Kastiilia piirkonnast. Nii nagu teisedki romaani keeled, arenes see ladina kõnekeelest pärast roomlaste saabumist Pürenee poolsaarele (aastal 218). 16.sajandil alustatud Ameerika koloniseerimine tõi kaasa laialdase hispaania keele leviku kummagi Ameerika mandri ulatuslikel aladel. Pärast iseseisvumist alustasid uued Ameerika riigid keelelise ühtlustamise protsessi.
Emakeelena räägib hispaania keelt ligikaudu 450 miljonit inimest. See annab hispaania keelele keelt emakeelena rääkijate hulga poolest teise koha, eespool on ainult mandariini hiina keel. Teise keelena räägib seda 60 miljonit inimest ja võõrkeelena 20 miljonit õppurit. See on sageduselt kolmas keel Internetis (182 miljonit kasutajat). Hispaania keel on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis üks kuuest ametlikust keelest ja seda kasutatakse ametliku keelena ka Euroopa Liidus, Mercosuris, FIFA-s ja paljudes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Pürenee poolsaare latiniseerimine, ladina keel võtab üle vararomaani keelte koha
Ümberasumisperiood - läänegootide mõju
Mauride invasioon - araabia mõju
Kastiilia kuningas Alfonso X - kastiilia keele laialdase kasutuselevõtu algatamine (Toledo tõlkijatekooli asutamine)
Lüüriliste poeetide keel
Antonio de Nebrija Grammatika avaldamine – esimene raamat, mis keskendus teiste Lääne-Euroopa keelte ülesehitusele kui ladina keele omale
Esimene ülikool Hispaanias (Universidad de Palencia)
seda tähistab rida foneetilisi ja grammatilisi muutusi, mis muutsid vana hispaania keele tänapäeva hispaania keeleks
Avastused, kaubandus- ja misjonäride keel, keele levik üle kogu Hispaania impeeriumi (Ameerika põlisrahvaste keelte mõju)
Keeleline areng Pürenee poolsaarel
Allikas: Wikimedia Commons
Nagu teisedki romaani keeled, on hispaania keel oma arenguteel ladina keelest allunud paljudele süstemaatilistele häälikumuutustele. Vahel juurdusid keelde diftongid, ja huvitaval kombel muutusid sõnaalguse ühendid PL-, CL-, FL- palataalseks /ʎ/-ks, mis kirjutati ll, näiteks plorare → llorar.
Hispaania keel kasutab ladina tähestikku, lisades sellele kaashääliku ñ, mis tähistab palataalset nasaali. Viis vokaali võivad omandada akuutse aktsendi.
On viis digraafi (häälikule vastavat kahe tähe ühendit): ch, ll, rr, gu ja qu.
Väga huvitav, et kindlal ja tingival kõneviisil on väga oluline ja süstemaatiline erinevus. Kui kindel kõneviis viitab reaalsetele või tõenäoliselt reaalsetele sündmustele, siis tingivat kõneviisi kasutatakse kahtluse või ebakindluse väljendamiseks hüpoteetiliste situatsioonide puhul.
Meessugu | Naissugu | |
---|---|---|
must kass | ümmargune laud | |
Ainsus | el gato negro | la mesa redonda |
Mitmus | los gatos negros | las mesas redondas |
Hispaania keeles on kolm reeglipärast pöördkonda (-ar, -er ja -ir), .näiteks hablar (rääkima), comer (sööma) ja dormir (magama), samuti mitu tosinat ebareeglipärast verbi või verbirühma. Pool-ebareeglipärane on vokaalivaheldus sõnajuurerõhuliste ja sõnalõpurõhuliste vormide vahel.
Rõhk sõnajuurel | Rõhk sõna lõpus | |
---|---|---|
querer
tahtma/armastama |
quiero
ma tahan/armastan |
queremos
me tahame/armastame |
dormir
magama |
duermo
mina magan |
dormimos
meie magame |
Ainsus | Mitmus | |||||
---|---|---|---|---|---|---|
1. isik | 2. isik | 3. isik | 1. isik | 2. isik | 3. isik | |
Kindel kõneviis | ||||||
Olevik | como | comes | come | comemos | coméis | comen |
Imperfekt | comía | comías | comía | comíamos | comíais | comían |
Preteeritum | comi | comiste | comió | comimos | comisteis | comieron |
Tulevik | comeré | comerás | comerá | comeremos | comeréis | comerán |
Konjunktiiv | ||||||
Olevik | coma | comas | coma | comamos | comáis | coman |
Imperfekt | comiera / comiese | comieras / comieses | comiera / comiese | comiéramos / comiésemos | comierais / comieseis | comieran / comiesen |
Tulevik | comiere | comieres | comiere | comiéremos | comieres | comieren |
- | ||||||
Konditsionaal | comería | comerías | comería | comeríamos | comeríais | comerían |
Imperatiiv | come | coma | comamos | comed | coman |
Lisaks saab abitegusõnaga haber moodustada järgmisi liitaegu, näidetega ainsuse 1. isiku kohta:
Kindel kõneviis | Konjunktiiv | |
---|---|---|
Liittäisminevik | he comido | haya comido |
Liitenneminevik | había comido | hubiera comido/hubiese comido |
Täistulevik | habré comido | hubiere comido |
Liitkonditsionaal | habría comido | - |
Hispaania sõnavarast pärineb ligi 60% ladina keelest, umbes 10% kreeka, 10% gooti, 10% araabia ja 10% teistest keeltest (saksa, baski, ibeeria, katalaani, maia, nahuatli, ketšua, aimara jm).
Araabia keele mõju hispaania keelele on märkimisväärne tänu moslemite kohalolule Pürenee poolsaar aastatel 711-1492. Need sõnad tunneb sageli ära alguse 'al-' järgi (araabia keele määrav artikkel).
Uusi maid avastades jäi Hispaania vallutajatel puudu sõnavarast, mis kirjeldaks Ameerika loodust. Tuhanded loomade, taimede ja paikade nimetused on seega laenatud Ameerika indiaanlaste keeltest. Osa neist sõnadest on tuntud üksnes piiratud hispaaniakeelses maailmas, aga teised on saanud rahvusvaheliselt tuntuks (näiteks šokolaad, tequila või puuma).
Dokumenteeritud nahuatli sõnad hispaania keeles (neid kasutatakse peamiselt Mehhikos ja Mesoameerikas) hõlmavad laialdase nimistu looma-, taime-, puu- ja juurviljanimetusi, toitu ja jooke ning majapidamisriistu.
Paljud neist sõnadest lõpevad nahuatli keeles sufiksiga "-tl". Seda sõnalõppu on hispaania keele rääkijal raske hääldada ja see muutus hispaania keeles lõpuks "-te" (näiteks axolotl = ajolote).
Hispaania keele regionaalsed variandid erinevad üksteisest enam häälduse ja sõnavara kui grammatika poolest. Suurim on Euroopa hispaania keele ja Ladina-Ameerika hispaania keele erinevus, aga erisused ilmnevad ka Hispaanias endas ja hispaaniakeelses Ameerikas.