sloveeni

Slovenski jezik

Emakeelena kõnelejate arv

2,4 miljonit

Ametlik keel

Sloveenia, EL

Vähemuskeel

Austria, Itaalia, Ungari

Diasporaa

Argentina, USA, Austraalia

Tähestik
25 tähed

Grammatilised käänded
6

Keelekood
sl, slv

Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO

Keelkond
indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühm

Murrete arv
Ligi 50

Pikim sõna

dialektičnomaterialističen

dialektiline-materialistlik

Imelik sõna või lause

midva

me kaks

valitud kõige ilusamaks sloveenikeelseks sõnaks

Ajalugu

Tänapäeva sloveenide eelkäijad olid slaavlased, kes asustasid alates 6. sajandist piirkonda Ida-Alpides tänapäeva Sloveenia, Lõuna-Ungari, Lõuna-Austria ja Kirde-Itaalia territooriumil. Esimene kirjalik tõend keele kohta pärineb 10. sajandist, mil anti välja esimesed teadaolevad sloveenikeelsed kirjalikud dokumendid. Need on samal ajal ka vanimad slaavikeelsed ladina tähestikus kirjutatud dokumendid. Esimesed 50 sloveenikeelset raamatut kirjutasid protestantlikud reformaatorid 16. sajandil; nende seas on esimene grammatika, mis pärineb aastast 1550, ja esimene piiblitõlge. Tänapäevane sloveeni kirjakeel sündis erinevatest murretest ja sloveenikeelsest kirjutamistraditsioonist sajandeid tagasi.

Freisingi käsikirjad 10. sajandist.

Murded

Sloveenias on seitse murderühma ja 46 murret suhteliselt väikesel geograafilisel maa-alal. Kui lähtuda murretest, on sloveeni keel seega rikkaim slaavi keel. Selleks on mitmeid põhjusi. Sloveenia territoorium asustati mitmest suunast. Sellel alal kohtus neli keelkonda (germaani. soome-ugri, romaani ja slaavi) ning kõik nad mõjutasid oma naabreid. Arvesse tulevad ka geograafilised tingimused, sest paljud Alpi orud ning ulatuslikud mäestikumetsad takistasid läbi ajaloo tõsiselt inimeste kontakte. Kõik need tingimused on loonud rikka keelelise pärandi paljude sõnavaraliste ja grammatiliste erijoontega, mida võib teiste regioonide kõnelejatel olla raske mõista.

Gorenjska narečna skupina
Dolenjska narečna skupina
Štajerska narečna skupina
Panonska narečna skupina
Koroška narečna skupina
Primorska narečna skupina
Rovtarska narečna skupina

šavrinsko narečje
čiško narečje
kostelsko narečje
mešani kočevski govori
severnobelokranjsko narečje
južnobelokranjsko narečje

Kirjasüsteem ja hääldus

Ortograafia on foneetiliste ja etümoloogiliste printsiipide kombinatsioon, viimased on tugevamad. Sel põhjusel ei hääldata ühte ja sama tähte alati ühtemoodi: näiteks L sõna lõpus ja vokaali järel hääldub kui inglise W: bil [biw]. V konsonandi ees hääldatakse samuti W-na: stavba [stawba], vhod [whod]. 29 sloveeni keele häälikut kirjutatakse 25 ladina tähega, kolmel neist on diakriitilised märgid (č = ch, š = sh, ž = zh).

Sõnarõhk võib olla mis tahes silbil. Rõhuasetus muudab tihti sõna tähendust.

Grammatika

Et teada adjektiivi vormi, peame arvesse võtma kuut käänet, kolme sugu ja kolme arvu, mis annavad kokku 54 võimalust. Verbe pööratakse vastavalt isikule (esimene, teine ja kolmas), neljale ajale (olevik, tulevik, minevik ja enneminevik) ning kolmele arvule (ainsus, mitmus ja duaal). Et keeles on palju ebareeglipäraseid verbe, pole lihtne arvata, kas verbil on regulaarne vorm või irregulaarne, mis tuleb ära õppida. Sõnarõhk, duaal ja genitiiv pole mitte ainult välismaalastele keerukad, vaid isegi sloveenidel enestel on nendega probleeme.

Duaal (kaksus) on arv, mida kasutatakse ainsuse ja mitmuse kõrval. Kui nimisõna osutab kahele inimesele, objektile või mõistele, tuleb seda käänata kui duaali, mis erineb ainsusest ja mitmusest. Duaali ei kasutata mitte üksnes nimisõnade, vaid ka omadussõnade ja asesõnade puhul, ning ka verbe pööratakse lisaks ainsusele ja mitmusele duaalis.

minema (iti)

	Ainsus	Kaksus	Mitmus
1. isik	grem	greva	gremo
2. isik	greš	gresta	greste
3. isik	gre	gresta	gredo

mees (mož)

	Ainsus	Kaksus	Mitmus
Nominatiiv	mož	moža	možje
Genitiiv	moža	mož	mož
Daativ	možu	možema	možem
Akusatiiv	moža	moža	može
Lokatiiv	pri možu	pri možeh	pri možeh
Instrumentaal	z možem	z možema	z možmi

tüdruk (deklica)

	Ainsus	Kaksus	Mitmus
Nominatiiv	deklica	deklici	deklice
Genitiiv	deklice	deklic	deklic
Daativ	deklici	deklicama	deklicam
Akusatiiv	deklico	deklici	deklice
Lokatiiv	pri deklici	pri deklicah	pri deklicah
Instrumentaal	z deklico	z deklicama	z deklicami

Sõnamoodustus ja sõnavara

Sloveeni keel kuulub slaavi keelte hulka ja on säilitanud mõningad protoslaavi keelte arhailised jooned, mis teistes slaavi keeltes on kadunud.

Kõige märkimisväärsem arhailine tunnusjoon on duaal, mida kasutatakse vaid sloveeni keeles ja sorbi keeles Saksamaal. Teistes slaavi keeltes on duaalist jäänud üksnes igandid.

Veel üks sloveeni keeles säilinud arhailine tunnusjoon on väga reeglipäraste asesõnade süsteem. Vähestes keeltes leidub midagi säärast.

Interrogatiiv (K)	Demonstratiiv (T)	Määramatu (VS)	Eitus (N)
kaj mis	to see	vse kõik	nič mitte miski
kdo kes	ta, tisti see	vsak iga	nihče mitte keegi
kakšen missugune	takšen selline	vsakršen igasugune	nikakršen ei
kje kus	tam seal	vsepovsod igal pool	nikjer mitte kusagil
kdaj millal	takrat / tedaj siis	vedno / vsakokrat alati	nikoli mitte eales
kako kuidas	tako niiviisi	vsekakor igat moodi	nikakor mitte kuidagi
koliko kui palju	toliko nii palju	-	nekoliko mõni

Sloveeni keel loob uusi sõnu, mis põhinevad emakeele sõnajuurtel, sellepärast on sloveeni keeles palju vähem laensõnu kui teistes keeltes. Muidugi aktsepteerib ta ka võõrsõnu, kuigi need kohandatakse keelereeglitega (“euro” on evro).

Paljudes keeltes nimetatakse kompaktseid heliplaate ingliskeelse lühendiga "CD", aga sloveeni keeles zgoščenka (kuigi vahel kasutatakse ka CD-d), “arvuti” on računalnik, “nutitelefon” on dlančnik etc.

Lingvopeedia