Sisu juurde

sloveeni

Slovenski jezik

Emakeelena kõnelejate arv

2,4 miljonit

Ametlik keel

Sloveenia, EL

Vähemuskeel

Austria, Itaalia, Ungari

Diasporaa

Argentina, USA, Austraalia

Tähestik
25 tähed
Grammatilised käänded
6
Keelekood
sl, slv
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühm
Murrete arv
Ligi 50

Pikim sõna

dialektiline-materialistlik

Imelik sõna või lause

me kaks
valitud kõige ilusamaks sloveenikeelseks sõnaks

Ajalugu

Tänapäeva sloveenide eelkäijad olid slaavlased, kes asustasid alates 6. sajandist piirkonda Ida-Alpides tänapäeva Sloveenia, Lõuna-Ungari, Lõuna-Austria ja Kirde-Itaalia territooriumil. Esimene kirjalik tõend keele kohta pärineb 10. sajandist, mil anti välja esimesed teadaolevad sloveenikeelsed kirjalikud dokumendid. Need on samal ajal ka vanimad slaavikeelsed ladina tähestikus kirjutatud dokumendid. Esimesed 50 sloveenikeelset raamatut kirjutasid protestantlikud reformaatorid 16. sajandil; nende seas on esimene grammatika, mis pärineb aastast 1550, ja esimene piiblitõlge. Tänapäevane sloveeni kirjakeel sündis erinevatest murretest ja sloveenikeelsest kirjutamistraditsioonist sajandeid tagasi.

Freisingi käsikirjad 10. sajandist.

Murded

Sloveenias on seitse murderühma ja 46 murret suhteliselt väikesel geograafilisel maa-alal. Kui lähtuda murretest, on sloveeni keel seega rikkaim slaavi keel. Selleks on mitmeid põhjusi. Sloveenia territoorium asustati mitmest suunast. Sellel alal kohtus neli keelkonda (germaani. soome-ugri, romaani ja slaavi) ning kõik nad mõjutasid oma naabreid. Arvesse tulevad ka geograafilised tingimused, sest paljud Alpi orud ning ulatuslikud mäestikumetsad takistasid läbi ajaloo tõsiselt inimeste kontakte. Kõik need tingimused on loonud rikka keelelise pärandi paljude sõnavaraliste ja grammatiliste erijoontega, mida võib teiste regioonide kõnelejatel olla raske mõista.

  • Gorenjska narečna skupina
  • Dolenjska narečna skupina
  • Štajerska narečna skupina
  • Panonska narečna skupina
  • Koroška narečna skupina
  • Primorska narečna skupina
  • Rovtarska narečna skupina
  1. šavrinsko narečje
  2. čiško narečje
  3. kostelsko narečje
  4. mešani kočevski govori
  5. severnobelokranjsko narečje
  6. južnobelokranjsko narečje

Kirjasüsteem ja hääldus

  • a
  • b
  • c
  • č
  • d
  • e
  • f
  • g
  • h
  • i
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • p
  • r
  • s
  • š
  • t
  • u
  • v
  • z
  • ž

Ortograafia on foneetiliste ja etümoloogiliste printsiipide kombinatsioon, viimased on tugevamad. Sel põhjusel ei hääldata ühte ja sama tähte alati ühtemoodi: näiteks L sõna lõpus ja vokaali järel hääldub kui inglise W: bil [biw]. V konsonandi ees hääldatakse samuti W-na: stavba [stawba], vhod [whod]. 29 sloveeni keele häälikut kirjutatakse 25 ladina tähega, kolmel neist on diakriitilised märgid (č = ch, š = sh, ž = zh).

Sõnarõhk võib olla mis tahes silbil. Rõhuasetus muudab tihti sõna tähendust.

Grammatika

Et teada adjektiivi vormi, peame arvesse võtma kuut käänet, kolme sugu ja kolme arvu, mis annavad kokku 54 võimalust. Verbe pööratakse vastavalt isikule (esimene, teine ja kolmas), neljale ajale (olevik, tulevik, minevik ja enneminevik) ning kolmele arvule (ainsus, mitmus ja duaal). Et keeles on palju ebareeglipäraseid verbe, pole lihtne arvata, kas verbil on regulaarne vorm või irregulaarne, mis tuleb ära õppida. Sõnarõhk, duaal ja genitiiv pole mitte ainult välismaalastele keerukad, vaid isegi sloveenidel enestel on nendega probleeme.

Duaal (kaksus) on arv, mida kasutatakse ainsuse ja mitmuse kõrval. Kui nimisõna osutab kahele inimesele, objektile või mõistele, tuleb seda käänata kui duaali, mis erineb ainsusest ja mitmusest. Duaali ei kasutata mitte üksnes nimisõnade, vaid ka omadussõnade ja asesõnade puhul, ning ka verbe pööratakse lisaks ainsusele ja mitmusele duaalis.

minema (iti)

Ainsus Kaksus Mitmus
1. isik grem greva gremo
2. isik greš gresta greste
3. isik gre gresta gredo

mees (mož)

Ainsus Kaksus Mitmus
Nominatiiv mož moža možje
Genitiiv moža mož mož
Daativ možu možema možem
Akusatiiv moža moža može
Lokatiiv pri možu pri možeh pri možeh
Instrumentaal z možem z možema z možmi

tüdruk (deklica)

Ainsus Kaksus Mitmus
Nominatiiv deklica deklici deklice
Genitiiv deklice deklic deklic
Daativ deklici deklicama deklicam
Akusatiiv deklico deklici deklice
Lokatiiv pri deklici pri deklicah pri deklicah
Instrumentaal z deklico z deklicama z deklicami

Sõnamoodustus ja sõnavara

Sloveeni keel kuulub slaavi keelte hulka ja on säilitanud mõningad protoslaavi keelte arhailised jooned, mis teistes slaavi keeltes on kadunud.

Kõige märkimisväärsem arhailine tunnusjoon on duaal, mida kasutatakse vaid sloveeni keeles ja sorbi keeles Saksamaal. Teistes slaavi keeltes on duaalist jäänud üksnes igandid.

Veel üks sloveeni keeles säilinud arhailine tunnusjoon on väga reeglipäraste asesõnade süsteem. Vähestes keeltes leidub midagi säärast.

Interrogatiiv (K) Demonstratiiv (T) Määramatu (VS) Eitus (N)
kaj
mis
to
see
vse
kõik
nič
mitte miski
kdo
kes
ta, tisti
see
vsak
iga
nihče
mitte keegi
kakšen
missugune
takšen
selline
vsakršen
igasugune
nikakršen
ei
kje
kus
tam
seal
vsepovsod
igal pool
nikjer
mitte kusagil
kdaj
millal
takrat / tedaj
siis
vedno / vsakokrat
alati
nikoli
mitte eales
kako
kuidas
tako
niiviisi
vsekakor
igat moodi
nikakor
mitte kuidagi
koliko
kui palju
toliko
nii palju
- nekoliko
mõni

Sloveeni keel loob uusi sõnu, mis põhinevad emakeele sõnajuurtel, sellepärast on sloveeni keeles palju vähem laensõnu kui teistes keeltes. Muidugi aktsepteerib ta ka võõrsõnu, kuigi need kohandatakse keelereeglitega (“euro” on evro).

Paljudes keeltes nimetatakse kompaktseid heliplaate ingliskeelse lühendiga "CD", aga sloveeni keeles zgoščenka (kuigi vahel kasutatakse ka CD-d), “arvuti” on računalnik, “nutitelefon” on dlančnik etc.

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Keeleväänajad

Tagasi üles