Sisu juurde

tšehhi

Český jazyk

Emakeelena kõnelejate arv

umbes 10 miljonit

Ametlik keel

Tšehhi Vabariigis, EL-is; ametlikus suhtluses võib kasutada Slovaki Vabariigis

Vähemuskeel

Austrias, Saksamaal, Horvaatias, Slovaki Vabariigis

Diasporaa

Bulgaarias, Horvaatias, Poolas, Rumeenias, Serbias, UK-s, Ukrainas, Argentinas, Austraalias, Brasiilias, Kanadas, USA-s

Tähestik
täiendatud ladina / 42
Grammatilised käänded
7
Keelekood
cs, cze, ces
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
Indoeuroopa keelkond (slaavi keelerühma lääneslaavi haru koos slovaki, poola, sorbi ja kahe väljasurnud keele, polaabi ja slovintsiga)
Murrete arv
Viis peamist gruppi; tugevalt on esindatud kõnekeel, vastandina kirjanduslikule keelele (diglossia)

Pikim sõna

"pole suuteline kommertsialiseeruma" superlatiivi vormis, meessoost, ainsuses, genitiivis
"kõige järjekindlamalt mitteuskmatum(a)" ülivõrdes, meessoost, ainsuses, omastav või osastav kääne

Imelik sõna või lause

Torka (oma) sõrm läbi kaela.
(sama mis slovaki keeles)

Sissejuhatus

Riigi ametlik nimi on Česká republika. Ametlik lühend puudub.

Riiki saab jagada mitmeks ajalooliseks regiooniks. Peamist osa nimetatakse Čechy (seda kasutati terve riigi nimena), Morava ja (Tšehhi osa) Slezsko (mis on geograafiliselt ja administratiivselt Morava osa). Kokkuvõttes koosneb Čechy Čechy´st ja Moravast, samal ajal koosneb Morava Moravast and Slezskost. Seisu teeb hullemaks adjektiiv český, mis tähendab nii boheemia kui ka tšehhi.

Tšehhoslovakkia lagunemine aastal 1993 jättis riigi ilma vastuvõetava lühikese nimeta. Kõige ettearvatavam, Česko (esimene pool Československost), tundus tavatu. 20 aastat hiljem kasutatakse seda juba sagedamini, aga see pole ikka veel üldiselt omaks võetud.

Ingliskeelne soovitatud nimi Czechia ei saanud samuti kuigi populaarseks. Nime Bohemia kasutatakse ajaloolise riigi ja piirkondlike regioonide märkimiseks. Oli ka ettepanek nimetada riiki Tšehhimaad (nagu Madalmaad), aga see pole õieti lühem, nii et ainsaks realistlikuks ingliskeelseks nimeks jääb Czech Republic.

Ajalugu

  • 10. sajand

    Esimesed kirjalikud andmed (ääremärkused ladinakeelsetes käsikirjades)

  • 12.-15. sajand

    "Vana tšehhi keel" - esimesed kirjalikud dokumendid, näiteks Dalimili kroonika, Alexandreis (rüütlimotiividega eepos), legendid etc.

  • 14. sajand

    Õigekirja stabiliseerumine (digraafid)

  • 1410

    Jan Husi Orthographia Bohemica, süstemaatiline diakriitiliste märkide tutvustus (ei kasutatud sel ajal)

  • 1533

    Náměšťská mluvnice - esimene tšehhikeelne trükitud grammatika

  • 1564 – 1593

    Bible kralická (esimene ja väga mõjukas piiblitõlge)

  • 16.-17. sajand

    Standardse tšehhi keele kõrgaeg, teaduskirjanduse ja kroonikate areng; bratrský pravopis (Brethreni ortograafia)

  • 1603

    Grammaticae Bohemicae, ad leges naturalis methodi conformatae, et notis numerisque illustratae ac distinctae, libri duo - esimene tšehhi keele süstemaatiline grammatika, autor Vavrinec Benedikti

  • 1628

    Tšehhi aladel muudetakse saksa keel ametlikuks ja võrdseks tšehhi keelega

  • 1620 - 1700

    Kirjandus üksnes eksiilis

  • 1809

    Ausführliches Lehrgebäude der böhmischen Sprache - esimene tšehhi keele moodne grammatika, autor Josef Dobrovský, suure vaidluse algus ortograafia üle

  • 1835 - 1839

    Jungmanni tšehhi-saksa sõnaraamat

    Josef Jungmann
  • 1843

    Pavel Josef Šafaříki algatatud õigekeelsusreform, alates 1849. aastast on peamiselt kasutusel tänapäevane ortograafia

  • 1880

    Tšehhi aladel muudetakse tšehhi keel ametlikuks ja võrdseks saksa keelega

  • 19. sajandi lõpp

    Gebaueri grammatika standardiseerimine

  • 1920 – 1938

    Tšehhoslovaki keel on Tšehhoslovakkia ametlik keel.

  • 1993 -

    Tšehhoslovakkia lõhenemine, tšehhi ja slovaki passiivse "meedia"-kakskeelsuse lõppemine

Kirjasüsteem ja hääldus

  • a
  • á
  • b
  • c
  • č
  • d
  • ď
  • e
  • é
  • ě
  • f
  • g
  • h
  • ch
  • i
  • í
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • ň
  • o
  • ó
  • p
  • q
  • r
  • ř
  • s
  • š
  • t
  • ť
  • u
  • ú
  • ů
  • v
  • w
  • x
  • y
  • ý
  • z
  • ž

{Sound1} näeb huvitav välja - enamasti on tähe kohal kiilukujuline märk (ˇ), kuid see on ď, ť puhul teistsugune - see näeb välja peaaegu nagu ülakoma tähe paremal pool. See on üksnes visuaalne muudatus ja diakriitilised märgid on ikka needsamad. Käsitsi kirjutatult jääb ta alati tavaliseks diakriitiliseks märgiks. Kuna sellised tähed on üksnes slovaki ja tšehhi keeles, jääb see probleem mujal suhteliselt tundmatuks ja selle tagajärjel panevad välismaalased neid valesti ja ajavad sassi (sageli juhusliku apostroofiga).

Tšehhi keeles on mõned spetsiifilised tähed, näiteks Ř/ř, alveolaarne heliline värihäälik [r̝]. See foneem on tšehhi keeles unikaalne.

Murded

Tšehhi ja slovaki keele vahel on murrete pidevustik koos üleminekumurretega poola keeleks ("po naszymu") ja lachi murre. Need lääne- ja idaslaavi keelte murded on seotud mõistetavuse ahelaga ja neid võib klassifitseerida põhjaslaavi murdekontiinumi osana.

Üldiselt arvatakse, et kõik tšehhi ja slovaki murded on "vastastikku mõistetavad", aga tšehhi ja kõige idapoolsemate slovaki murrete kõnelejad mõistavad üksteist ikkagi vaevaliselt.

Tšehhi keel on spetsiifiliselt kihistunud. Keelel on kaks laialt levinud varianti, kirjanduslik tšehhi keel (spisovná čeština, SČ) ja igapäevane keel (obecná čeština, OČ). SČ tekkis 19. sajandi algul, kui keel elustus ja ta mõju kasvas. Uut kirjanduslikku vormi mõjutas tugevasti vanem keel kõrge prestiiži ja elava kirjanduse aegadest. Samal ajal arenes tšehhi kõnekeel ja tekkis uus murreteülene vorm - OČ.

SČ ja OČ on vastastikku mõistetavad (ja germanismid OČ-s kõrvaldati edukalt), peamised erinevused ei ole mitte sõnavaras, vaid morfoloogias, süntaksis ja stilistikas.

SČ-d peamiselt kirjutatakse, OČ-d räägitakse, ja on aktsepteeritav (isegi "normaalne") kasutada OČ-d peaaegu kõigis kõnekeele kihtides, seda teevad isegi haritud inimesed. SČ kasutamist (spontaanses) kõnekeeles tajutakse tegelikult kui ebasõbralikkust või ekstravagantsust.

  1. česká skupina
    • 1a. severovýchodočeská
    • 1b. středočeská
    • 1c. jihozápadočeská
    • 1d. českomoravská
  1. středomoravská skupina
  2. východomoravská skupina
  1. slezská skupina
    • 4a. slezskomoravská podskupina
    • 4b. slezskopolská podskupina
  2. nářečně různorodé oblasti

Näited

veski käru suured puud olema
mlýn vozík velké stromy být
mlejn vozejk velký stromy bejt

Grammatika

Tšehhi keeles on laiaulatuslik käändesüsteem. Käändeid on seitse (nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, vokatiiv, lokatiiv ja instrumentaal). Nimisõnad, asesõnad, omadussõnad, partitsiibid ja määrsõnad alluvad käänamisele ja võtavad sobiva käändevormi.

Ainsus Mitmus
Nominatiiv Šéf sem zanedlouho přijede.
Boss tuleb natukese aja pärast.
Velcí šéfové z hlavních televizních stanic měli právo oficiálně vyžadovat spolupráci, kdy chtěli.
Suurtel bossidel on õigus nõuda ametlikku kooperatsiooni, millal aga tahavad.
Genitiiv Zvedl telefon a vytočil číslo svého šéfa.
Ta vastas telefonile ja valis bossi numbri.
Mzdy městských šéfů se mohou i výrazně lišit.
Linna bosside töötasud võivad märkimisväärselt erineda.
Daativ Sekretářka Ludmila přinesla šéfovi šálek čaje s citronem.
Sekretär Ludmila tõi oma bossile tassi teed sidruniga.
Šéfům se obchod nezdál dost zajímavý.
Bossid ei pidanud äri piisavalt huvitavaks.
Akusatiiv Nejlépe je dotázat se hned na šéfa.
Parim on küsida otse bossilt.
Expanze firem nutí šéfy cestovat.
Äri laienemine nõuab bossidelt reisimist.
Vokatiiv Jasně, šéfe, hned tam zajdu a předvedu ho.
Muidugi, boss, ma lähen otsin ta üles.
Pokud nevykonávají řádně svou práci, vy, šéfové, byste se jich měli zbavit.
Kui nad ei tee oma tööd hästi, peate teie, bossid, neist lahti saama.
Lokatiiv Záleží to na šéfovi.
See sõltub bossist.
Češi oceňují na šéfech především slušné a upřímné jednání.
Tšehhid hindavad bosse, sest nende käitumine on viisakas ja aus.
Instrumentaal Se svým šéfem nebudu komunikovat přes média.
Ma ei hakka oma bossiga meedia kaudu suhtlema.
Pesimismus mezi šéfy firem šíří i nepříznivý stav budoucích zakázek.
Korporatsiooni bosside pessimism mõjub negatiivselt tulevastele tellimustele.

Tšehhi keeles on kolm või neli grammatilist sugu:

  • meessugu
    • meessoost elusolendid: enamasti meessoost isikud või (kõrgemad) loomad
    • elutu meessugu: (alamad) loomad, muud objektid
  • naissugu: naissoost isikud, aga ka kõik muu
  • kesksugu: kõik muu

Grammatilist sugu ei saa enamasti tuletada sõna semantilistest omadustest, kindel võib olla üksnes selles, et meesisikud on meessoost elusolendid (aga on erandeid, näiteks kníže (hertsog) on mitmuses kesksoost) ja naised nasisoost (kuid ka siin on erandeid, näiteks děvče (tüdruk) on kesksoost).

Meessoost elusolendite ja meessoost elutute asjade piir on pisut udune: mõned (meessoost) loomad ja esemed on elusad ainsuses ja elutud mitmuses.

Inimesed on alati elusolendid; slaneček (heeringas) võib olla nii elus kui elutu mitmuses (slanečci, slanečky); bacil (idu) võib olla nii elus kui elutu ainuses ja mitmuses, ja stroj (masin) on elutu ilma eranditeta. Elutu ja elusa vahe väljendamist kasutatakse mõnikord tähenduse eristamiseks – android (android) on inimesesarnase robotina enamasti elus, kuid operatsioonisüsteemina enamasti elutu.

Huvitavad sõnad

Sõna robot mõtles välja Josef Čapek ja seda kasutas ta vend, kirjanik Karel Čapek, oma näidendis R.U.R. (Rossum's Universal Robots), mis avaldati 1920 Tšehhis. Sõna põhineb (slaavi ja arhailises tšehhi keelels robota (töö), kuigi on võimalik, et Josefit inspireeris selle sõna kasutamine slovaki keeles, kus robiť (töötama) on tavaline verb.

nenávidět (vihkama) ei evi ühtegi eitavat vormi. Ilmselt on tšehhid võimetud mitte vihkama...

Kõige keerulisema hääldusega sõnad

  • sprcha
    dušš
  • sklo
    klaas
  • pštros
    jaanalind

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Keeleväänajad

Tagasi üles