türgi
Türk dili
Türk dili
enam kui 70 miljonit
Türgis, Küprosel
Makedoonia, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka, Iraak, Kosovo
Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, USA, Austria, Saudi Araabia, Šveits, Austraalia, Rootsi, Venemaa, Taani, Suurbritannia, Kanada, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Aserbaidžaan...
Türklaste seas on levinud vaade, et eksisteerib üks ühine türgi keel (Türkçe), mis jaguneb peamisteks murreteks (lehçe) nagu kasahhi türgi (Kazak Türkçesi), usbeki türgi (Özbek Türkçesi)ja türgi türgi (Türkiye Türkçesi). Sellest vaatenurgast lähtuvalt, mida enamik keeleteadlasi ei jaga, on türgi keel (see tähendab, ühine turgi keel) üks populaarsemaid keeli maailmas, mida räägib peaaegu 200 miljonit inimest.
Ladina tähestik võeti kasutusele 1928. aastal. Varasemad kirjasüsteemid, näiteks ruunid või uiguuri või araabia kiri ei ole vastavuses nüüdisaegse türgi tähestikuga, mis koosneb 21 konsonandist ning 8 lühikesest vokaalist. Pikad vokaalid või diftongid puuduvad. Atatürki keelereformi eesmärk oli kirjaviisi ja kõnet lähendada: Benim adım Mustafa [benim adɯm Mustafa] (‘Mu nimi on Mustafa’).
Üks türgi keele iseloomulikumaid jooni on vokaalharmoonia, sealhulgas vastandumine:
Ees | Taga | |||
---|---|---|---|---|
Ümardamata | Ümmargune | Ümardamata | Ümmargune | |
Kõrge -o | i | ü | ı | u |
Madal -o | e | ö | a | o |
Näiteks väljend görüşürüz (nägemiseni, sõna-sõnalt: me näeme üksteist jälle) koosneb tüvest gör- (nägema) ja kolmest erinevast sufiksist, millest igal on neli versiooni: -ış/iş/uş/üş (retsiprookne), -ır/ir/ur/ür (aorist, grammatiline minevikuvorm), -ız/iz/uz/üz (mitmuse esimene isik). Sufiksite vokaalid muuutuvad vastavalt tüvevokaalile. Kui seesama sufiksitejada lisada teistele tüvedele, on tulemuseks teistsugused versioonid:
Türgi keel, erinevalt enamikust Euroopa keeltest, on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilised sufiksid lisatakse muutumatule sõnatüvele. Igal sufiksil on oma grammatiline tähendus. Sõnale võib lisada enam kui ühe sufiksi, nii nagu näites allpool:
Türgi keeles puudub grammatiline sugu. Seega võib sõna arkadaş (sõber) kasutada nii meeste kui ka naiste kohta. Määravat artiklit ei ole, aga arvsõna bir (üks) võib kasutada umbmäärase artiklina. Mitmust tähistab sufiks -lar/ler (allub vokaalharmooniale), nagu evler (majad) ja atlar (hobused). Türgi keeles on kuus käänet: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, lokatiiv, ablatiiv. Sufiksi vokaal sõltub vokaalharmooniast:
maja | hobune | arst | näitleja | |
Nominatiiv | ev | at | doktor | aktör |
---|---|---|---|---|
Genitiiv | evin | atın | doktorun | aktörün |
Daativ | eve | ata | doktora | aktöre |
Akusatiiv | evi | atı | doktoru | aktörü |
Lokatiiv | evde | atta | doktorda | aktörde |
Ablatiiv | evden | attan | doktordan | aktörden |
Verbivormid jälgivad mudelit tüvi-aspekt/aeg-isikuline sufiks, näiteks oyna-dı-m (ma mängisin). Eitus moodustatakse negatiivse sufiksi -ma/me abil, mis lisatakse tüvele, näiteks oyna-ma-dı-m (ma ei mänginud). Küsimuste puhul kasutatakse partiklit mı/mi/mu/mü, näiteks oynadım mı? (kas ma mängisin?). Türgi keeles on viis aega: olevik, tulevik, aorist, definiitne minevik ja järelduslik minevik. Viimast aega (nimetatakse ka jutustavaks minevikuks) kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, millest on kõnelejale räägitud ehk teiste sõnadega, kõneleja ei tea, kas lause on tõsi või mitte, näiteks Ali evlenmiş (räägitakse, et Ali abiellus).
Ainsus | Mitmus | |||||
---|---|---|---|---|---|---|
1. isik | 2. isik | 3. isik | 1. isik | 2. isik | 3. isik | |
Olevik | yapıyorum | yapıyorsun | yapıyor | yapıyoruz | yapıyorsunuz | yapıyorlar |
Tulevik | yapacağım | yapacaksın | yapacak | yapacağız | yapacaksınız | yapacaklar |
Aorist | yaparım | yaparsın | yapar | yaparız | yaparsınız | yaparlar |
Definiitne minevik | yaptım | yaptın | yaptı | yaptık | yaptınız | yaptılar |
Järelduslik minevik | yapmışım | yapmışsın | yapmış | yapmışız | yapmışsınız | yapmışlar |
Sõnavara tuumiku moodustavad muutumatud sõnatüved. Vanimad tüved on sageli ühesilbilised VC, CV, CVC või CVCC tüüpi, seega on tüvede arv piiratud. Uusi sõnu moodustatakse sufiksite lisamisega tüvele või juba olemasolevale sõnale, näiteks:
Türgi keeles on väga populaarne viis sõna tähendust intensiivistada reduplikatsioon. Sellel on mitu tüüpi:
Reduplikatsiooni kasutatakse ka onomatopöas: çıtır çıtır (kasutatakse siis, kui keegi sööb krõmpsuvat toitu), şapır şapır (kasutatakse, kui keegi sööb või suudleb häälekalt). Seda võib kasutada ka objekti visuaalsete omaduste puhul: pırıl pırıl (särav). Kuigi ülalmainitud konstruktsioonid on väga populaarsed, on nende mudelid kindlaksmääratud (välja arvatud grupp C) ning uute elementide loomine piiratud.