türgi

Türk dili

Emakeelena kõnelejate arv

enam kui 70 miljonit

Ametlik keel

Türgis, Küprosel

Vähemuskeel

Makedoonia, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka, Iraak, Kosovo

Diasporaa

Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, USA, Austria, Saudi Araabia, Šveits, Austraalia, Rootsi, Venemaa, Taani, Suurbritannia, Kanada, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Aserbaidžaan...

Tähestik
ladina, 29 tähte, 21 konsonanti ja 8 vokaali

Grammatilised käänded
6

Keelekood
tr, tur

Keeletüpoloogia
aglutineeriv , vokaalharmoonia , asesõnade väljajätmine , SOV

Keelkond
turgi keelte oguusi rühm

Murrete arv
Murrete hulk ei ole kindlaks määratud

Pikim sõna

ademimerkeziyetçilik

detsentraliseerimine

Imelik sõna või lause

muvaffakiyetsizleştiricileştiriveremeyebileceklerimizdenmişsinizcesine

Nagu sa oleksid nende hulgast, keda me ei pruugi olla võimelised kergesti muutma edutu (asja) tegijaks.

Kõige pikem sõna, mida on võimalik moodustada (koos kõikide sufiksitega), sisaldab 70 tähte.

Sissejuhatus

Türklaste seas on levinud vaade, et eksisteerib üks ühine türgi keel (Türkçe), mis jaguneb peamisteks murreteks (lehçe) nagu kasahhi türgi (Kazak Türkçesi), usbeki türgi (Özbek Türkçesi)ja türgi türgi (Türkiye Türkçesi). Sellest vaatenurgast lähtuvalt, mida enamik keeleteadlasi ei jaga, on türgi keel (see tähendab, ühine turgi keel) üks populaarsemaid keeli maailmas, mida räägib peaaegu 200 miljonit inimest.

Kirjasüsteem ja hääldus

Ladina tähestik võeti kasutusele 1928. aastal. Varasemad kirjasüsteemid, näiteks ruunid või uiguuri või araabia kiri ei ole vastavuses nüüdisaegse türgi tähestikuga, mis koosneb 21 konsonandist ning 8 lühikesest vokaalist. Pikad vokaalid või diftongid puuduvad. Atatürki keelereformi eesmärk oli kirjaviisi ja kõnet lähendada: Benim adım Mustafa [benim adɯm Mustafa] (‘Mu nimi on Mustafa’).

Üks türgi keele iseloomulikumaid jooni on vokaalharmoonia, sealhulgas vastandumine:

ees versus taga: temizleyeceğim (ma hakkan puhastama)
madal versus kõrge: ısıtıcı (soojendi)
ümar versus ümardamata: görüşürüz (nägemiseni)

	Ees		Taga
	Ümardamata	Ümmargune	Ümardamata	Ümmargune
Kõrge -o	i	ü	ı	u
Madal -o	e	ö	a	o

Näiteks väljend görüşürüz (nägemiseni, sõna-sõnalt: me näeme üksteist jälle) koosneb tüvest gör- (nägema) ja kolmest erinevast sufiksist, millest igal on neli versiooni: -ış/iş/uş/üş (retsiprookne), -ır/ir/ur/ür (aorist, grammatiline minevikuvorm), -ız/iz/uz/üz (mitmuse esimene isik). Sufiksite vokaalid muuutuvad vastavalt tüvevokaalile. Kui seesama sufiksitejada lisada teistele tüvedele, on tulemuseks teistsugused versioonid:

al- (võtma): alışırız (me harjume sellega)
sev- (armastama): sevişiriz (me hakkame armatsema)
konuş- (rääkima): konuşuruz (me hakkame rääkima)

Grammatika

Türgi keel, erinevalt enamikust Euroopa keeltest, on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilised sufiksid lisatakse muutumatule sõnatüvele. Igal sufiksil on oma grammatiline tähendus. Sõnale võib lisada enam kui ühe sufiksi, nii nagu näites allpool:

ev
maja
evler
majad
evlenmek
abielluma
evim
minu maja
evlerim
minu majad
evlendik
me abiellusime
evimde
minu majas
evlerimde
minu majades
evlendirecekler
nad abielluvad

Türgi keeles puudub grammatiline sugu. Seega võib sõna arkadaş (sõber) kasutada nii meeste kui ka naiste kohta. Määravat artiklit ei ole, aga arvsõna bir (üks) võib kasutada umbmäärase artiklina. Mitmust tähistab sufiks -lar/ler (allub vokaalharmooniale), nagu evler (majad) ja atlar (hobused). Türgi keeles on kuus käänet: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, lokatiiv, ablatiiv. Sufiksi vokaal sõltub vokaalharmooniast:

	maja	hobune	arst	näitleja
Nominatiiv	ev	at	doktor	aktör
Genitiiv	evin	atın	doktorun	aktörün
Daativ	eve	ata	doktora	aktöre
Akusatiiv	evi	atı	doktoru	aktörü
Lokatiiv	evde	atta	doktorda	aktörde
Ablatiiv	evden	attan	doktordan	aktörden

Verbivormid jälgivad mudelit tüvi-aspekt/aeg-isikuline sufiks, näiteks oyna-dı-m (ma mängisin). Eitus moodustatakse negatiivse sufiksi -ma/me abil, mis lisatakse tüvele, näiteks oyna-ma-dı-m (ma ei mänginud). Küsimuste puhul kasutatakse partiklit mı/mi/mu/mü, näiteks oynadım mı? (kas ma mängisin?). Türgi keeles on viis aega: olevik, tulevik, aorist, definiitne minevik ja järelduslik minevik. Viimast aega (nimetatakse ka jutustavaks minevikuks) kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, millest on kõnelejale räägitud ehk teiste sõnadega, kõneleja ei tea, kas lause on tõsi või mitte, näiteks Ali evlenmiş (räägitakse, et Ali abiellus).

yapmak (tegema)

	Ainsus			Mitmus
	1. isik	2. isik	3. isik	1. isik	2. isik	3. isik
Olevik	yapıyorum	yapıyorsun	yapıyor	yapıyoruz	yapıyorsunuz	yapıyorlar
Tulevik	yapacağım	yapacaksın	yapacak	yapacağız	yapacaksınız	yapacaklar
Aorist	yaparım	yaparsın	yapar	yaparız	yaparsınız	yaparlar
Definiitne minevik	yaptım	yaptın	yaptı	yaptık	yaptınız	yaptılar
Järelduslik minevik	yapmışım	yapmışsın	yapmış	yapmışız	yapmışsınız	yapmışlar

Sõnamoodustus ja sõnavara

Sõnavara tuumiku moodustavad muutumatud sõnatüved. Vanimad tüved on sageli ühesilbilised VC, CV, CVC või CVCC tüüpi, seega on tüvede arv piiratud. Uusi sõnu moodustatakse sufiksite lisamisega tüvele või juba olemasolevale sõnale, näiteks:

sev-
armastus
sevmek
armastama, meeldima
sevişmek
armastama
sevinmek
rõõmustama
sevinç
rõõm
sevindirici
rõõmus
sevgi
armastus, kiindumus
sevgili
armas, kallis
sevimli
armas
sevecen
hell
sevici
lesbi

Reduplikatsioon türgi keeles

Türgi keeles on väga populaarne viis sõna tähendust intensiivistada reduplikatsioon. Sellel on mitu tüüpi:

kordava afiksiga: beyaz (valge) - bembeyaz (väga valge), mavi (sinine) - masmavi (väga sinine)
sama sõna kordamisega: parça (tükk) - parça parça (väiksed tükid), yavaş (aeglaselt) - yavaş yavaş (aeglaselt, väga aeglaselt)
sama sõna kordamisega esimese hääliku muutmisel m-iks: kahve (kohv) - kahve mahve (kohv ja sarnased joogid), çanta (kott) - çanta manta (kott ja sarnased esemed)
sarnase sõna lisamisega: kırık (katki) - kırık dökük (katki, hävitatud)
lisades sarnase, kuid mitte veel eksisteeriva sõna: eğri (painutatud) - eğri büğrü (väänatud)
liites kaks mitteolemasolevat sõna: abur cubur (rämpstoit), ıvır zıvır (masinavärk), cicili bicili (ülekaunistatud)

Reduplikatsiooni kasutatakse ka onomatopöas: çıtır çıtır (kasutatakse siis, kui keegi sööb krõmpsuvat toitu), şapır şapır (kasutatakse, kui keegi sööb või suudleb häälekalt). Seda võib kasutada ka objekti visuaalsete omaduste puhul: pırıl pırıl (särav). Kuigi ülalmainitud konstruktsioonid on väga populaarsed, on nende mudelid kindlaksmääratud (välja arvatud grupp C) ning uute elementide loomine piiratud.

Lingvopeedia