horvaatia

Hrvatski jezik

Emakeelena kõnelejate arv

4,4 miljonit

Ametlik keel

Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia (üks seitsmest Vojvodina ametlikust keelest), EL

Vähemuskeel

Montenegro, Ungari, Austria, Itaalia, Rumeenia

Diasporaa

Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa ja teised Euroopa Liidu lääneriigid, Argentina, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa

Tähestik
27 tähte - 30 foneemi (foneemid nj, lj, dž kirjutatakse kahe tähega)

Grammatilised käänded
7

Keelekood
hr, hrv

Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO

Keelkond
indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühm

Murrete arv
Kolm murderühma ligi 25-30 murrakuga

Pikim sõna

prijestolonasljednikovica

troonipärijanna

Imelik sõna või lause

Gore gore gore gore.

Mäed põlevad tipus valusamalt.

neli erinevat toonikõrgust

Sissejuhatus

Horvaatia keel seisab väga lähedal serbia, bosnia ja montenegro keelele. Horvaatia keel arenes kirjakeeleks 15. sajandil paljude kohalike variantidena ja omandas oma praeguse kuju (väikeste erinevustega) 19. sajandil.

19. sajandil toimus tugev liikumine ühise lõunaslaavi keele eest. Selle mõju tõttu muutusid serbia ja horvaadi kirjakeel keel väga sarnaseks ja seetõttu arvasid paljud suurema osa 20. sajandi jooksul, et eksisteerib üks, serbohorvaadi keel. Teised arvasid, et eksisteerib kaks eraldi keelt (horvaadi ja serbia). Montenegro keelt võib tema intellektuaalse ja erialase sõnavara tõttu pidada serbia keele variandiks, kuigi tal on palju iseloomulikke tunnusjooni. Keerukas on öelda, mida kujutab endast bosnia kirjakeel, kuid on selge, et see positsioneerub serbia ja horvaadi keele vahele ja tal on mitu varianti; samuti on see lähedasim montenegro keelele. Igal juhul suhtlevad nende nelja keele kõnelejad omavahel tõlgi abita. Tõsised raskused ilmnevad erialases keeles peaaegu igal alal. Horvaatlased ja serblased mõistavad vaevalt teineteist, kõneldes matemaatikast, bioloogiast, seadusandlusest või isegi kokandusest, kui nad ei ole teiste sõnavara ära õppinud. Tuleb ka märkida, et erinevused puudutavad kirjapilti: serbia ja montenegro keelt võib kirjutada nii ladina tähestikus kui ka kirillitsas, sel ajal kui horvaadi ja bosnia keelt kirjutatakse üksnes ladina tähestikus.

Slaavi keeled jagunevad kolmeks alarühmaks: lääneslaavi keeled (poola, tšehhi, slovaki, sorbi, kašuubi, slovintsi), idaslaavi keeled (ukraina, valgevene, vene ja russiini) ja lõunaslaavi keeled (sloveeni, horvaatia, serbia, montenegro, bosnia, makedoonia ja bulgaaria).

Baška tahvel (Baščanska ploča) dateeritakse ligikaudu aastasse 1100

Murded

Horvaatia keeleala jaguneb kolmeks murdepiirkonnaks: Štokaavia, Kajkaavia ja Čakaavia. Kõigis murretes, peamiselt aga štokaavia murdes, on arenenud kirjakeel, viimast kasutati baasina standardkeele loomisel.

Čakavsko narječje
Kajkavsko narječje
Štokavsko narječje

Allikas: Wikimedia Commons

Kirjasüsteem ja hääldus

Horvaadi keelt kirjutatakse ladina tähestikus, kuigi Horvaatia hertsogkonna algusaegadel kirjutati seda glagolitsas, see tähestik loodi spetsiaalselt slaavi keeltele, või nn Lääne kirillitsas (bosančica). Mõnd aega kasutati kolme tähestikku regiooniti paralleelselt, vahel ka ühes ja samas piirkonnas. Viimaks jäi alles üksnes ladina tähestik. Praegu kehtiv ortograafia on foneetiline, näiteks hääldatakse üht ja sama tähte alati ühtemoodi. Horvaadi keeles on 27 tähte: ladina tähed, v.a x, y ja q, lisaks č, ć, đ, š ja ž. On veel kolm foneemi, mis kirjutatakse kahe tähega, lj, nj ja dž.

Horvaadikeelse teksti lugemine on seetõttu väga lihtne. Ainus probleem on rõhk, sest rõhk võib olla igal silbil (välja arvatud viimane), ning vale rõhuasetus võib sõna tähendust täielikult muuta. Siiski ei ole see nii toonikõrguse puhul (horvaadi keeles on neli toonikõrgust, mis sarnanevad hiina keele toonidega; kaks langevat ja kaks tõusvat, ning kõik võivad olla pikad või lühikesed). Näiteks lauses “Gore gore gore gore” on neli näivalt identset sõna, aga tänu erinevale toonikõrgusele on neil neli erinevat tähendust: "Mäed põlevad tipu poole valusamalt."

Grammatika

Üldiselt võib öelda, et horvaadi keele nagu kõigi slaavi keelte grammatika on väga kompleksne. Keeles on kaks arvu (ainsus ja mitmus), mõlemas seitse käänet (nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, vokatiiv, lokatiiv ja instrumentaal), ja kõik see tuleb kombineerida kolme sooga (mees-, nais- ja kesksugu); nimisõna vormi teadmiseks tuleb arvesse võtta seitse käänet, kaks arvu ja kolm sugu, nii et teoreetiliselt on olemas 42 võimalikku vormi. Verbidel on seitse aega (olevik, tulevik I, tulevik II, lihtminevik/aorist, täisminevik ja enneminevik) ja kaks arvu (ainsus ja mitmus). On kolm isikut (mina, sina, tema ainsuses, mitmuses meie, teie nemad). Verbidel on ka kaks aspekti (perfektiivne ja imperfektiivne) ja iga verbi aspekt tuleb ära õppida, kuna see muudab valitavat pöördkonda: näiteks skočiti (“hüppama”) ja skakati (“hüppama korduvalt”).

Lisaks on paljud enamlevinud verbid ebareeglipärased ja neil on oma muutelõpud. Eripärad puudutavad ka häälikumuutusi sõna sees (assibilatsioon, palatalisatsioon jne). Nagu nimisõnad, on keerukad ka omadus- ja asesõnad. Omadussõnad võivad samuti olla definiitsed või indefiniitsed.

Sõnamoodustus ja sõnavara

Tegusõna pööramise näited:

Olevik:

	Ainsus	Mitmus
1. isik	idem ma lähen	idemo me läheme
2. isik	ideš sa lähed	idete te lähete
3. isik	ide ta läheb	idu nad lähevad

Aorist:

	Ainsus	Mitmus
1. isik	pođoh ma läksin	pođosmo me läksime
2. isik	pođe sa läksid	pođoste te läksite
3. isik	pođe ta läks	pođoše nad läksid

Perfekt:

	Ainsus	Mitmus
1. isik	išao sam ma läksin - meessoost išla sam ma läksin - naissoost	išli smo me läksime - meessoost išle smo me läksime - naissoost
2. isik	išao si /išla si sa läksid mees-/naissoost	išli ste/išle ste te läksite - mees-/naissoost
3. isik	išao je/išla je ta läks	išli su/išle su nad läksid - mees-/naissoost

On ka pluskvamperfekt ja samuti kaks tulevikuaega (I ja II).

Nimisõnad:

	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	stol laud	stolovi lauad
Genitiiv	stola lauast	stolova laudadest
Daativ	stolu lauale	stolovima laudadele
Akusatiiv	stol laud	stolove lauad
Vokatiiv	stole laud!	stolovi lauad!
Lokatiiv	o stolu lauast	o stolovima laudadest
Instrumentaal	stolom lauaga	stolovima laudadega

Igal nimisõnal on sugu (mees-, nais-, kesksugu). Ülal on toodud meessoost nimisõnade näited. Nais- ja kesksoo lõpud on teistsugused. Kui õpid nimisõna, tuleb õppida ära ka see, mis soost sõna on (nagu saksa keeles).

Horvaadi keeles kasutatakse mõnes sõnas kaashäälikut R vokaalina, näiteks smrt (“surm”), krv (“veri”), brv (“väike sild”) etc. Leidub viie või kuue järjestikuse konsonandiga sõnu, kus puuduvad vokaalid, näiteks smrtno (“surelik”), stvrdnuti (“paatuma”)…

Horvaadi keeles on tegelikult 31 foneemi, sest diftong (hääldatakse ie või iē) kirjutatakse je või ije.

Lingvopeedia