inglise

English language

Emakeelena kõnelejate arv

360 miljonit, ligi 70 miljonit Euroopas

Ametlik keel

54 riigis, näiteks Euroopas Ühendkuningriigis (60 miljonit), Iirimaal (4,5 miljonit). Maailmas Ameerika Ühendriikides (267 miljonit), Kanadas (25 miljonit), Austraalias (18 miljonit), Uus-Meremaal (4 miljonit). Inglise keelt kasutatakse ametliku keelena valitsuses, haridussüsteemis või äris ka endistes Briti või Ameerika kolooniates, olgugi et enamik inimesi räägib muidu muud keelt. Nende maade seas on India (125 miljonit kõnelejat) ja Pakistan (88 miljonit rääkijat).

Diasporaa

Hispaania ja Prantsusmaa (kokku umbes kolm miljonit), esivanematest teadlikud Ühendkuningriigist pärinejad Rahvaste Ühenduses

Tähestik
26 tähed

Grammatilised käänded
0

Keelekood
en, eng

Keeletüpoloogia
isoleeriv , SVO

Keelkond
Indoeuroopa, germaani, läänegermaani

Murrete arv
~ 30 Inglismaal, ~ 10 mujal Suurbritannias, ~ 20 Iirimaal ja väikesaartel, ~ 50 USAs, ~ 10 Kanadas, ~ 15 Austraalias ja Uus-Meremaal, 10 Indias, veel mõnikümmend erinevates ülemeremaades ja Rahvaste Ühenduse riikides

Pikim sõna

antidisestablishmentarianism

poliitiline liikumine Inglismaal, mis oli vastu Inglismaa Kiriku kui riigikiriku legaliseerituse kaotamisele

uncharacteristically

mitteiseloomulikult

Imelik sõna või lause

ultrarevolutianaries

iga vokaal täpselt kaks korda

sequoia

Seitsme tähe seas viis erinevat vokaali

strengthlessnesses

18 tähte ainult üht laadi vokaaliga

rhythms

Seitse tähte ilma ühegi vokaalita viiest

Ajalugu

Inglise keele ajalugu on suures osas teiste keeltega koostoime ajalugu. Sajandite jooksul on inglise keelt tugevalt mõjutanud paljud keeled.

Vanainglise keelt mõjutasid keldi keeled ja ladina keel, mida kõneldi, kui germaani hõimud hakkasid asuma Britanniasse, ja Norra sissetungijatega saabus vana norra keele mõju. Keskinglise keelt mõjutasid normannid ja seejärel standardne prantsuse keel.

Selle tagajärjel rikastus inglise keele sõnavara paljude keelte, eriti ladina ja prantsuse keele sõnadega. Liha kui toitu tähistavad sõnad pidid muidugi tulema prantsuse keelest, samal ajal kui loomade eneste kohta hoidsid talupidajad alal oma germaani sõna. Seepärast siis sellised paarid nagu cow/ox (lehm) versus beef (veiseliha) või deer (hirv) versus venison (hirveliha). Päriselt pole aru saadud, mis põhjustel kadus inglise keelest enamik muutelõppe, mis iseloomustasid varasemat keelt.

Grammatika

Inglise keeles on kaks peamist grammatilist mudelit. Traditsiooniline grammatika, mida õpetatakse (või ei õpetata) inglise emakeelega inimestele, erineb suuresti sellest, mida õpetatakse neile, kes õpivad inglise keelt teise keelena.

Traditsioonilises grammatikas on inglise keelt emakeelena rääkijatele palju reegleid, mida mitte ükski inglise keelt võõrkeelena rääkija, ka kõige haritum, tegelikult ei järgi. Nende seas on:

ei öelda See olen mina, sest "mina" on osastavas käändes.
lauseid ei alustata sõnaga loodetavasti, sest see tähendab "lootusrikkalt".
lauseid ei lõpetata prepositsioonidega, sest prepositsioon peaks olema nimisõna ees.

Kirjasüsteem

Inglise keelt kirjutatakse ladina tähestikus, kasutatakse 26 tähte ja ühte rõhumärki, apostroofi. Inglise keele hääldus on keerukas ning sõnade hääldus ja kirjapilt on üksnes kaudselt seotud. On palju üldisi reegleid, kuid neil kõigil on palju erandeid.

Kõik see tähendab, et ingliskeelsed lapsed õpivad koolis kaua aega sõnu õigesti hääldama. See tähendab ka seda, et inglise keelt kõnelevad inimesed saavad palju praktiseerida, veerides sõnu valjusti, ja on harjunud niimoodi tegema. Järelikult on oluline teada, kuidas tähti nimetatakse.

A a
ɛı
B b
bi:
C c
si:
D d
di:
E e
i:
F f
ɛf
G g
ʤi:
H h
ɛiʧ
I i
aı
J j
ʤɛı
K k
kɛı
L l
ɛl
M m
ɛm
N n
ɛn
O o
o
P p
pi:
Q q
kju:
R r
ar
S s
ɛs
T t
ti:
U u
ju:
V v
vi:
W w
'dʌbəlju
X x
ɛks
Y y
waı
Z z
zi:, zɛd
'
ə'pastrəfi

Tähel z on kaks nime. Ameerika inglise keeles kasutatakse alati nime [zi:], mõlemad on kasutusel teistes inglise keele variantides.

Punktiir on omal moel väga tähtis kirjavahemärk inglise keeles, eriti Ameerika inglise keeles, sest palju inimesi ja peaaegu kõik ajalehed või ajakirjad asendavad vandesõnad kolme punktiga, mida tuntakse väljajättena. Näiteks Mida ...? või Mida k...?, On alles k... idioot!

Mitte-põliselanike variandid

Euroopas kasutatakse inglise keelt kui lingua franca´t rahvusvahelises suhtlemises, kuid sel on väike või üldse mitte mingisugune roll kohalikes valitsustes või hariduses (välja arvatud kohustusliku õppeainena koolis). Selline inglise keel, mida räägitakse võõrkeelena, erineb mitmel moel selle emakeelena räägitavatest variatsioonidest ja mõned tunnused, mis on viimaste puhul olulised, näiteks intonatsioon ja loendatava-mitteloendatava eristus, peaaegu puuduvad. Artiklid või aegade kasutus erineb võõrkeelena räägitavas inglise keeles, samuti osa sõnavara. Spekuleeritakse, et see võib viia sellise "inglise keel Euroopas võõrkeelena" standardini, mis on nii erinev seda emakeelena rääkijate keelest, et viimased peavad seda õppima (kuigi on ebaselge, kuidas seda korraldada).

Kõla (foneetika)

Vokaalid

Inglise keeles pole ühte ja ainsat vokaalsüsteemi, selle asemel on mitu erinevat, mis erinevad piirkonniti, klassiti või teiste faktorite poolest ja osaliselt kattuvad. Neist faktoritest ei olene mitte üksnes vokaalide hulk, vaid ka nende jagunemine erineb murdeti, nii et pasta hääldub mõnes murdes ['pastə] ja teises ['pæstə].

Siin on vokaalide hääldus vastavalt UK ja USA standardile.

Suurbritannia ("Received pronunciation")

Ühine ortograafia	RFT	Näide	RFT	Tõlge
ee, ea, e-e	i	bead	bi:d	helmes
i	ı	bid	bıd	pakkumine
e	e	bed	bed	voodi
a	æ	bad	bæd	halb
u-	ʌ	bun	bʌn	kukkel
ur, er	ɜ	burn	bɜ:n	põlema
u, oo, ue	u	suit	su:t	ülikond
oo, ou	ʊ	soot	sʊt	tahm
au, augh, ough	o	caught	ko:t	püütud
o-	ɒ	cot	kɒt	võrevoodi
a, ar-	a:	cart	ka:t	käru
ainult rõhuta
-a, -er	ə	speaker	'spi:kə	rääkija
Diftongid
ay, ai-, a-e	eı	bay	beı	laht
i, i-e, igh, uy, -y	aı	buy	baı	ostma
oy, oi-	oı	boy	boı	poiss
uoy, ooey	uı	buoy	buı	poi
ow, ou-	aʊ	bow	baʊ	vibu
o, o-e, oe, oa-	oʊ	bow	boʊ	vibu

standardne Ameerika inglise keel

Ühine ortograafia	RFT	Näide	RFT	Tõlge
ee, ea, e-e	i	bead	bid	helmes
i	ı	bid	bıd	pakkumine
e	e	bed	bed	voodi
a	æ	bad	bæd	halb
u-	ʌ	bun	bʌn	kukkel
ur, er	ɝ	burn	bɝn	põlema
u, oo, ue	u	suit	sut	ülikond
oo, ou	ʊ	soot	sʊt	tahm
au, augh, ough	ɔ *	caught	kɔt	püütud
o-	a *	cot	kat	võrevoodi
ainult rõhuta
-a, -e-	ə	Donna	'danə	Donna (nimi)
-a, -e-	ɚ	Donner	'danɚ	Donner (nimi)
Diftongid
ay, ai-, a-e	eı	bay	beı	laht
i, i-e, igh, uy, -y	aı	buy	baı	ostma
oy, oi-	oı	boy	bɔı	poiss
uoy, ooey	uı	buoy	buı	poi
ow, ou-	aʊ	bow	baʊ	vibu
o, o-e, oe, oa-	oʊ	bow	bɔʊ	vibu

*Paljud ameeriklased ei tee neil kahel vahet, välja arvatud poolvokaali või /r/-i ees.

Lingvopeedia