Sissejuhatus

Mustlaskeel (romi keel) (Romani čhib, Romane/s/, Romano/s/) on indoeuroopa keelte indoiraani haru ainus esindaja Euroopas. Seda räägitakse laiaulatuslikul territooriumil alates Xinjiangist Hiinas ning Iraanist kuni Euroopani, kus seda kõneldakse peaaegu igas riigis.

Kuigi mõned Euroopa mustlased rändavad endiselt ringi, elab enamik romasid ja sintisid tänapäeval ühe koha peal. 10. sajandi ringis alustasid romad Kirde-Indiast ja Pakistanist (kontaktide kohta selle piirkonna keeltega on mustlaskeeles palju jälgi) liikumist läände. Oma teel Euroopasse laenasid mustlased mitmesuguseid pärsia keele sõnu, mõned armeenia sõnad ja palju kreeka sõnu, peatudes ehk Bütsantsi idapiiridel. Hiljem liikusid nad lääne poole, võib-olla türklaste invasioonide tõttu. Kui 14. sajandil dokumenteeriti nende viibimine Serbias ja Horvaatias, oli nende keel juba tugevasti mõjutatud kreeka keelest, mitte üksnes sõnavara, vaid ka grammatika. Hiljem langes mustlaskeel tugeva slaavi keelte, rumeenia, ungari, saksa ja kagus ka türgi keele mõju alla.

Kõik mustlased on kaks- või mitmekeelsed ja sageli loobuvad oma keelest. Ometi elab mustlaskeel vägagi, eriti Ida-, Edela- ja Kesk-Euroopas. Raske on kindlaks määrata kõnelejate arvu, aga arvatavasti räägib seda 3-4 miljonit inimest peaaegu kõigi Euroopa riikide peale kokku, mis teeb sellest kõige laiemalt levinud keele Euroopas. Mustlaskeel on ühtlasi kirjakeel küllaltki rikkaliku moodsa kirjandusega, aga ilma üldiselt tunnustatud kirjaviisi, ühtlustatud grammatika või sõnavarata. Mitmesugused püüdlused luua standardkeel on päädinud kesise eduga. Regionaalsed normid arenevad Slovakkias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias (ning väiksemas ulatuses ning juhuslikult kõikjal), aga nende laiema leviku ja tunnustamise peamine takistus on mustlaste madal kirjaoskuse tase. Kahjuks on mustlastel teisi, olulisemaid probleeme kui kanda hoolt oma kauni ja iidse keele eest, mis on Euroopa keelte seas sanskriti keele kõige lähem sugulaskeel. Mustlaskeele kasutus Internetis näitab üles kalduvust ühtlustamisele, mis mängib ilmselt otsustavat rolli standardkeele arengus tulevikus. Mingil määral tunnustatakse mustlaskeelt vähemuskeelena Kosovos, Makedoonias, Rumeenias, Horvaatias, Slovakkias, Sloveenias, Saksamaal, Soomes, Ungaris, Norras, Rootsis ja Austrias.

Murded

Kõige rohkem mustlasi leidub praegu Ida-Euroopas, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Makedoonias ja Serbias, aga ka igal pool mujal Euroopas, kus nad kõnelevad mitmesuguseid murdeid, mida võib jagada kahte peamisse rühma: tugevasti rumeenia keelest mõjutatud (vlahhi: lovari, kalderaši, gurbeti) ja muud, mille seas on sinti, karpaadi ja kaks Balkani murderühma.

Sinti murdeid räägivad mustlased Põhja- ja Lääne-Euroopas ja karpaadi dialekte Tšehhi Vabariigis ning Slovakkias. Arli/Erli murdeid räägitakse Makedoonias, Bulgaarias ning Lõuna-Serbias, Kosovos, Albaanias. Teine mitmesuguste balkani murrete rühm (ursari, drindari, bugurdzi etc.) erineb Erli/Arli´st märkimisväärselt ja neid on ilmselgelt mõjutanud hilisemad kontaktid kreeka keele foneetika ja sõnavaraga. Leidub ka palju eraldiseisvaid ja arhailisi keelevariatsioone, näiteks romano Burgenlandis või dolenski dialekt Sloveenias, mis võib olla seotud mustlaste hrvati (istra) keelega Brescia ümbruses Itaalias.