prantsuse
La langue française
La langue française
77 miljonit, lisaks palju rohkem neid, kelle jaoks see on teine keel (150-220 miljonit)
Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Monaco, Luksemburg, EL, Kanada, Haiti, Vanuatu ja 21 Aafrika riiki
Itaalia, USA
Alžeeria, Argentina, Austraalia, Kanada, Tšiili, Liibanon, Maroko, Mehhiko, Uus-Meremaa, Tuneesia, Uruguay
Prantsuse keelt räägitakse 29 riigis, mis moodustab frankofoonia. Sellepärast on Euroopas, Aasias, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias erinev prantsuse keel. Euroopas erinevad Šveitsis ja Belgias räägitavad prantsuse keele variandid stardardkeelest, mida kõneldakse Prantsusmaal.
Kõige rohkem prantsuse keelt emakeele ja teise keelena rääkijaid on Aafrikas (umbes 115 miljonit 31 Aafrika riigis). Kunagise Prantsuse koloniaalimpeeriumi riigid (Senegal, Alžeeria, Gabon, Tuneesia, Mauritaania, Elevandiluurannik jm) kasutavad pärast iseseisvumist sageli kohalike keelte kõrval kokkuleppeliselt prantsuse keelt.
Prantsuse keelel põhineb ka mitu kreoolkeelt, näiteks haito keel.
Palju rahvusvahelisi organisatsioone - ÜRO, WTO, NATO, Euroopa Nõukogu, Punane Rist - kasutavad nagu ka Vatikan ametliku keelena prantsuse keelt. Prantsuse keele ja kultuuri keskusel "Prantsusmaa allianss" on missioon edendada ja propageerida maailmas prantsuse keelt ja kultuuri.
Kaart, mis näitab Prantsusmaa ja selle piirialade keeli ja murdeid.
Allikas: Wikimedia Commons
Prantsuse keel kasvas kui romaani keel välja vulgaarladina keelest, seda mõjutas Gallias (nüüdne Põhja-Prantsusmaa) räägitav keldi keel. Oksitaani keelt räägiti maa lõunaosas.
Varaseim tekst on "Strasbourgi vanded" (Serments de Strasbourg, 842).
Francis I muutis prantsuse keele 1539. aastal ladina keele asemel valitsuse ametlikuks keeleks. Teised keeled suruti Prantsusmaal alla või jäeti unarusse.
Prantsuse keel muutus Euroopas rahvusvaheliseks keeleks Louis XIV valitsemisajal (17. sajandil). Prantsuse keel oli kõige olulisem diplomaatia keel alates 17. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, mil rahvusvahelise keele rolli võttis üle inglise keel.
Prantsuse keele kirjutamiseks kasutatakse 26 ladina tähte, 14 diakriitilise märgiga tähte (à â ç é è ê ë î ï ô ù û ü ÿ) ja kahte ligatuuri (æ, œ).
Prantsuse keele häälikuid hääldatakse lihaspingega. Sõna viimast tähte sageli ei hääldata. {H}-häälik puudub. Sõna alguses jääb h hääldamata: hôtel [otel] (hotell). Uvulaarne r on prantsuse keelele iseloomulik.
Ortograafia on õige keeruline, sest kirjapildis on sõnad palju pikemad kui välja hääldades. Kirjapildis eksisteerib verbide pööramine, aga häälduses eristub olevikus üksnes kolm vormi kuuest. Pööramistabelis on kõik ainsuse ning mitmuse kolmanda pöörde vormid ühesuguse hääldusega.
Tegelik prantsuskeelne kõne kõlab keerulisemalt kui keeleõppija võiks arvata, sest mõningad vokaalid jäetakse välja ja sõnarühmi hääldatakse koos ühe sõnana:
Je ne le sais pas (Ma ei tea seda)
Standardses prantsuse keeles on 13 oraalset ja neli nasaalset vokaali. Niinimetatud švaa /ə/, mille hääldus sarnaneb œ hääldusega, jäetakse tihti hääldamata (e muet). Üldiselt seda sõna lõpus ei hääldata, näiteks porte, kuid erand võib olla luule.
Kiri | Näide | Tõlge |
---|---|---|
a à | patte, là | käpp, seal |
a â | image, pâté | pilt, plokk |
ai, ei, è | chère, neige, faire | kallis, lumi, tegema |
ê | rêve | unistus |
é | été | suvi |
i | livre | raamat |
œ, eu | œil, jeune | silm, noor |
eu, eû | peu, jeûne | vähe, paastumine |
e [ə] | je | mina |
o, au, eau | mot, peau, beau | sõna, nahk, ilus |
o | mort | surm |
ou | sous | all |
u | but | eesmärk |
Vokaale a, o, u ja i hääldatakse nasaalselt, kui neile järgneb n. | ||
an | dans | sees |
on | mon | minu |
un | brun | pruun |
in | vin | vein |
Prantsuse keeles on ka diftongid: oui (‘jah’), huit (‘kaheksa’), roi (‘kuningas’), louer (‘rentima’), ciel (‘taevas’).
Kiri | Näide | Tõlge |
---|---|---|
b | beau | ilus |
c, s, ç | cent, sous, ça | sada, all, see |
c, k, q | cause, kilo, cinq | põhjus, kilo, viis |
ch | chaise | tool |
d | dans | sees |
f, ph | fée, photo | haldjas, foto |
g, j | gens, journal | inimesed, ajakiri |
g | garde | vaht |
l | lait | piim |
m | mère | ema |
n | non | mitte- |
gn | campagne | kampaania |
p | porte | uks |
r | rose | roos |
t | triste | kurb |
v | ville | linn |
x | expansion | ekspansioon |
z | gazette | ajaleht |
Prantsuse keeles langeb sõnarõhk viimasele silbile, aga sõnadel, mida hääldatakse koos ja mis moodustavad ühe rütmiühiku (näiteks un petit enfant = ‘väike laps’), on ainult üks rõhk. Konsonante, mida tavaliselt ei hääldata, hääldatakse mõnikord, kui neile järgneb vokaal (see on välja hääldatud t sõna petit lõpus näites ülevalpool). Seda tuntakse kui liaison.
Prantsuse keeles on kadunud ladina keele keerukad käänd- ja pöördkonnad. Olemas on nimi- ja omadussõnade mitmuse tunnus, kuigi seda sageli ei hääldata. Süntaktilisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja prepositsioonidega. Aega ja kõneviisi väljendatakse abitegusõnadega.
Prantsuse keeles on kaks sugu (meessoo artikkel: le ja naissoo artikkel: la) ning omadussõna, mis tavaliselt järgneb nimisõnale (välja arvatud mõned lühikesed ja tavalised adjektiivid), ühildub nimisõnaga soos ja arvus.
Ainsus
Mitmus
Nendes vormides hääldatakse üksnes artiklit ainsuses ja mitmuses erinevalt.
Mõnel omadussõnal võib tähendus erineda sõltuvalt sellest, kas teda kasutatakse enne või pärast nimisõna:
Verbidel on kolm pöördkonda, vastavalt infinitiivi lõpule (-er, -ir, -re).
parler
rääkima |
finir
lõpetama |
mettre
panema |
||
Oleviku kindel kõneviis | ||||
---|---|---|---|---|
Ainsus | ||||
1. isik | je parle | je finis | je mets | |
2. isik | tu parles | tu finis | tu mets | |
3. isik | il parle | elle finit | il met | |
Mitmus | ||||
1. isik | nous parlons | nous finissons | nous mettons | |
2. isik | vous parlez | vous finissez | vous mettez | |
3. isik | ils parlent | elles finissent | ils mettent | |
Imperfekt | ||||
Ainsus | ||||
1. isik | je parlais | je finissais | je mettais | |
2. isik | tu parlais | tu finissais | tu mettais | |
3. isik | il parlait | elle finissait | il mettait | |
Mitmus | ||||
1. isik | nous parlions | nous finissions | nous mettions | |
2. isik | vous parliez | vous finissiez | vous mettiez | |
3. isik | ils parlaient | elles finissaient | ils mettaient | |
Täisminevik | ||||
Ainsus | ||||
1. isik | j’ai parlé | j’ai fini | j’ai mis | |
2. isik | tu as parlé | tu as fini | tu as mis | |
3. isik | il a parlé | elle a fini | il a mis | |
Mitmus | ||||
1. isik | nous avons parlé | nous avons fini | nous avons mis | |
2. isik | vous avez parlé | vous avez fini | vous avez mis | |
3. isik | ils ont parlé | elles ont fini | ils ont mis | |
Tulevik | ||||
Ainsus | ||||
1. isik | je parlerai | je finirai | je mettrai | |
2. isik | tu parleras | tu finiras | tu mettras | |
3. isik | il parlera | elle finira | il mettra | |
Mitmus | ||||
1. isik | nous parlerons | nous finirons | nous mettrons | |
2. isik | vous parlerez | vous finirez | vous mettrez | |
3. isik | ils parleront | elles finiront | ils mettront | |
Oleviku tingiv kõneviis | ||||
Ainsus | ||||
1. isik | je parlerais | je finirais | je mettrais | |
2. isik | tu parlerais | tu finirais | tu mettrais | |
3. isik | il parlerait | elle finirait | il mettrait | |
Mitmus | ||||
1. isik | nous parlerions | nous finirions | nous mettrions | |
2. isik | vous parleriez | vous finiriez | vous mettriez | |
3. isik | ils parleraient | elles finiraient | ils mettraient | |
Imperatiiv | ||||
Ainsus | ||||
1. isik | ||||
2. isik | parle | finis | mets | |
3. isik | ||||
Mitmus | ||||
1. isik | parlons | finissons | mettons | |
2. isik | parlez | finissez | mettez | |
3. isik |
Prantsuse keeles ei kasutata liitsõnu, pigem liitväljendeid, nagu näiteks
Numbrid põhinevad vanal keldi süsteemil, mis kasutab 20 põhinumbrit. Sellepärast on 80 quatre-vingts ('neli kahtkümmend') ja 95 quatre-vingt-quinze ('neli kahtkümmend viisteist). Belgia ja Šveitsi prantsuse keel (nagu ka mõned teised variandid) kasutavad nüüd kümmet põhinumbrit, seega on 95 neis nonante-cinq (üheksakümmend viis).