Ajalugu

Soome keel on soome-ugri keel. Üheskoos samojeedi keeltega kuuluvad soome-ugri keeled uurali keelkonda. Järgnev joonis 1 esitab graafiliselt uurali keelkonna ajaloolist arengut.

Uurali keelkonna ajalooline areng (allikas: http://www.regulytarsasag.hu/madartavlatbol tsitaat: Finnougor Kalauz. toimetanud Martha Csepregi. Medicina Publishing Co, 2001.)

Kui küsida, mis keeled on soome keele sugulaskeeled, vastavad paljud "skandinaavia keeled". Tegelikult ei ole rootsi ega norra keel soome sugulaskeeled. Ainus "suur" Euroopa keel, millel on soome keelega ühine esivanem, on ungari keel. Et selgitada, kui lähedane see seos on, ütleme nii, et soome keel on ungari keelega seotud sama lähedalt kui inglise keel albaania või vene keelega. Kõige lähemad keeled soome keelele on teised läänemeresoome keeled: eesti, karjala, vepsa, liivi, ingeri jt. Soome keele rääkijad saavad aru karjala ja mõnel määral ka eesti keelest. Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli: tal on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus ja seda räägib umbes viis miljonit inimest. Enamikku sugulaskeeli kõneldakse Venemaa Föderatsioonis. Paljusid neist keeltest ähvardab väljasuremine. Tabel allpool näitab 15 sugulassõna, mis on soome ja teistes soome-ugri keeltes ühised.

Murded

Kolm peamist murderühma: põhjamurre, ida- ja läänemurre.

Soome keele murded

1. Lounaismurteet
2. Hämäläismurteet
3. Etelä-Pohjanmaan murre
4. Keski- ja pohjoispohjalaiset murteet
5. Peräpohjalaiset murteet
6. Savolaismurteet
7. Kaakkoismurtee

Allikas: Wikimedia Commons

Võrreldes teiste Euroopa keeltega, on soome keele murretel küllaltki suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ja morfoloogilised, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. Näiteks sõna "kaseviht", kaseokste kimp, mida kasutatakse saunas, kõlab vihta läänes ja vasta Soome ida- ja põhjaosas.

Vasta ja vihta jaotus

Grammatika

Soome keel on aglutineeriv keel, kus ühele morfeemile (väikseim tähendust kandev keeleühik) vastab üks grammatiline tähendus. Sõnade moodustamine aglutineerivas keeles, nagu soome keel, on nagu palvehelmeste ükshaaval üksteise järele lükkimine. Soome keele vaimollenikin on inglise keelde tõlgitav mitme sõna abil ja tähendab "minu naisele ka":

Üldise informatsiooni osas alguses on pikim soome keele sõna, mis ei ole liitsõna – epäjärjestel­mällistyttämättö­myydelläänsäkäänköhän. See on moodustatud morfeemidest aglutinatsiooni reeglite järgi. Sõnal pole aga erilist tähendust, umbes tähendab see: "sa eeldad, et isegi mitte tema organiseerimatuse juures".

Teine huvitav soome keelele iseloomulik tunnus on grammatiliste käänete arv. Olenevalt lähenemisest öeldakse soome keeles olevat 14-17 käänet. Kuus neist on lokatiivsed käänded: need väljendavad kuhugi liikumist, seal olemist ja äratulemist. Kui tahetakse öelda, et ollakse majas, (talo), on vorm talossa, sealjuures -ssa-osa tähendab ‘sees’. Sufiks -sta lisatakse juurele, et väljendada ‘seest’, sealjuures -on taloon tähendab ‘sisse’. Soome keeles on oluline eristada sisekohakäändeid ja väliskohakäändeid. Kui miski on avatud ruumis (näiteks laud või katus), kasutame teistsugust käändelõppu kui kolm ülalmärgitut, sest soome keel eristab näiteks ‘sisse’ ja ‘peale’. Katto tähendab soome keeles ‘katus’. Katolle kasutatakse, et kirjeldada tegevust katusele minemiseks ja katolta - katuselt laskumiseks:

Soome keele lokatiivsed käänded