Sissejuhatus

Terminit "rumeenia keel" kasutatakse mõnikord üldisemas tähenduses, mis hõlmab nelja keelt või dialekti: dako-rumeenia, aromuuni, megleno-rumeenia ja istro-rumeenia. Need neli keelt, mis on vastastikku raskesti arusaadavad, on rumeenia keele variantide järeltulija, mida räägiti enne Slavoonia hõimude asumist Doonau jõest lõunasse nii jõe põhja- kui lõunakaldal. Need neli keelt on tuntud ka kui idaromaani keeled. Kui rumeenia keelt kasutatakse laiemas tähenduses, siis terminit dako-rumeenia keel korrektse rumeenia keele tähenduses.

Ajalugu

Rumeenia keel pärineb vulgaarladina keelest, mis võeti omaks Daakias meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Idaromaani keelte ajalugu alates 3. sajandist kuni rumeenia algkeele arenguni 10. sajandil, mil piirkond langes Bütsantsi impeeriumi mõju alla, pole teada.

Rumeenia keele kohta puuduvad keskajal dokumenteeritud andmed, esimesed säilinud kirjed on pärit 16. sajandi algusest.

Vanim rumeeniakeelne säininud dokument on kirillitsas Neacșu kiri (1521). Kuni 1860. aastani kasutati kõrvuti ladina kirjaga kirillitsat, siis kehtestati rumeenia keeles ametlikult ladina ortograafia.

suhe Moldovaga

Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (rajatud 1924) kuulutati valjuhäälselt, et moldaavia keel erineb rumeenia keelest. See hõlmas kirjapildis kirillitsa kasutamist. 1932. aastal hakati ametlikult kasutama ladina tähestikku ja standardse rumeenia keelega identset ortograafiat. Suundumus muutus vastupidiseks aastal 1938, mil ametlikuks tähestikuks kuulutati taas kirillitsa. See kestis edasi pärast 1940. aastat Moldaavia Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (mis hõlmas Bessaraabiat, endist Rumeenia ala, mis annekteeriti 1940) kuni 1989. aastani, mil ametlikuks kuulutati ladina tähestik (taas kord identne rumeenia tähestikuga). 1991 muudeti vabariigi nimi Republica Sovietică Socialistă Moldovenească (Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Republica Moldova (Moldova Vabariik). Sellepärast kasutatakse paljudes keeltes topeltnime Moldova/Moldaavia.

Separatistlik Transnistria regioon kasutab siiani kirillitsat ja nimetab oma keelt moldaavia keeleks.

Grammatika

Rumeenia keel on ainus romaani keel, kus määravad artiklid on enkliitilised, see tähendab, need liidetakse sõna lõppu (nagu skandinaavia keeltes, bulgaaria ja makedoonia keeles), mitte ette (prokliitilised). Nad on nagu teisteski romaani keeltes kujunenud ladina keele näitavatest asesõnadest.

Rumeenia keele nimisõnad jaotuvad kolme soo vahel, mees-, nais- ja kesksugu. Kesksoost nimisõnad käituvad nagu meessoost nimisõnad ainsuses ja naissoost nimisõnad mitmuses, mitte nagu kesksoost sõnad ladina keeles, mis nendest erinesid.

Nimisõnad, mis oma põhivormides (ainsus, nimetav, artikkel puudub) lõpevad konsonandiga või vokaali/poolvokaaliga -u, on enamasti mees- või kesksoost; kui nad lõpevad -ă või -a, on nad enamasti naissoost.

Rumeenia keel on pärinud ladina keelest viis käänet: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv ja vokatiiv. Morfoloogiliselt on nimisõnade puhul nominatiiv ja akusatiiv identsed; samamoodi on ühesuguse vormiga genitiiv ja daativ (isikuliste asesõnade puhul need paarid siiski erinevad). Vokatiivi kasutus on tavaliselt piiratud inimestele või asjadele osutavate nimisõnade puhul, mille poole pöördutakse tavaliselt otseselt, ja tänapäevane tendents on kasutada selle asemel nominatiivi.

Keeleväänajad

• Pipotele priponite în panoplia paralelipipedelor pompau pipăind pampoanele laptopurilor.
• Mormolocii momiți mimetic comemoraseră ramificațiile milimetrice în magazin în dendometacinul lucidității memorialisticii înmărmurite numismatic.
• Am o vâjâitoare care vâjâie ca un avion vâjâitor. Vâjâie tare vâjâitoarea, dar mai tare vâjâie avionul vâjâietor.
• Când am zis c-am zis c-om zice, că tu zici c-am zis c-om zice, nici n-am zis c-am zis c-om zice, da tu zici c-am zis c-om zice.
• Știu că știu că știu că-i știucă şi mai știu că știu că muşcă.