leedu
Lietuvių kalba
Lietuvių kalba
3,5 - 4 miljonit
Leedu Vabariik, Euroopa Liit
Poola, USA
Valgevenes, Kaliningradi regioonis, USA-s, Suurbritannias, Brasiilias, Argentinas, Kanadas, Saksamaal, Uruguays, Rootsis, Norras, Austraalias, Lätis ja teistes riikides
Naise perekonnanime lõpust võib aru saada, kas naine on abielus või mitte, samal ajal ei kehti see reegel meeste kohta. Seega on vallaliste naiste perekonnanime lõpus "aitė", "iūtė" ja "ytė" ning abielus naiste nime lõpus alati "ienė". Mitme aasta eest hakkas muutuma populaarseks uus lõpp "ė", mida saab kasutada nii abielus kui ka vallaline naine. Selle laialt levimine võtab aga aega. Praegu valivad selle üksnes abielus naised, peamiselt staarid.
Küllaltki huvitaval kombel ei ole leedu keeles räigeid vandesõnu. Rahvakeeles võib olla: rupūžė (kärnkonn). Kui leedukatel on vaja vanduda, kasutavad nad kas vene või inglise keele vandesõnu.
Kolm naist läksid esimest korda Leetu, Vilniusesse. Koju jõudes jagasid nad oma kogemusi sealse sõbraga:
- Leedu keel on nii musikaalne, just nagu tants...
-Miks?
- Sest niipea kui buss peatub, ütlevad reisijad: “Lipsi, lipsi, čia-čia-čia”…
“Lipsi, lipsi, čia-čia-čia” – need pole tantsude nimetused, vaid “ar Jūs lipsite čia?” lühivorm (Kas te väljute siin?)
Balti keeled moodustasid teistest indoeuroopa keeltest eraldi haru.
Idabalti keeled eraldusid läänebalti (ehk lihtsalt balti) keeltest.
Hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus.
Leedu ja läti keel jätkasid eraldi arenemist.
Vanim säilinud leedukeelne tekst on käsitsikirjutatud palve raamatus “Tractatus secerdotalis” aastast 1503.
Allikas: Wikimedia Commons
Leedu keel on üks kahest elavast balti keelest, teine on läti keel. Leedu keel on tänapäeval kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele.
"Kes tahab kuulda, kuidas indoeurooplased rääkisid, peaks tulema ja kuulama leedu talupoega." - Kuulus prantsuse lingvist Antoine Meillet.
Kui indoeuroopa keelte spetsialistid üritavad rekonstrueerida indoeuroopa algkeelt, siis nad leiavad, et tänapäevane leedu keel on sama oluline kui antiiksed keeled nagu ladina, kreeka ja sanskriti keel.
Paul Thieme on 1958 aastal võrrelnud leedu vanasõna Dievas davė dantis; Dievas duos ir duonos ja selle ladinakeelset tõlget Deus dedit dentes; Deus dabit et panem ("Jumal andis hambad, küll annab ka leiva") sellega, mida ta (Thieme) nimetab sanskriti vanaks vormiks: Devas adadā t datas; Devas dā t (või dadā t) api dhā nā s.
Et nii sanskriti kui ka leedu keel on arhailised, on neil palju sugulassõnu ja sarnaseid sõnu, millel on sama või lähedane tähendus. Näiteks:
ja palju muid.
Lisaks sarnane keel ja morfoloogia: skr. asmi - asi - asti = leedu k. mina olen - sina oled - nemad on.
Keeled ei ole sarnased mitte lähedase suguluse tõttu (leedu keel kuulub idabalti keelte ja sanskrit indoiraani keelte hulka), vaid tõiga tõttu, et need mõlemad keeled on säilitanud palju indoeuroopa algkeele elemente. Sanskrit liturgilise keelena pole alates tekkimisest muutunud ja ka leedu keel on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis muutunud suhteliselt vähe.
Leedu keeles on säilinud väga vana sõnavara. Ja see on tõepoolest hindamatu aare. Riiklik leedu keele komisjon kaitseb muu seas ka keelt, et seda ei hakkaks koormama üleliia võõrsõnu. Kui võimalik, püütakse luua uusi sõnu laensõnade asemel. Sellest hoolimata on inglise keele kasvav mõju ilmselge.
Leedu keeles on palju deminutiivseid sufikseid, sellepärast on palju väljendusrikkaid, hellitavaid sõnavorme:
Leedu keeles on ainult kaks arvu (ainsus ja mitmus) ning kaks sugu (mees- ja naissugu).
Leedu keeles on neli aega (minevik, iteratiivne minevik, olevik, tulevik) ja kolm pöördkonda.
Iteratiivne minevik tähendab, et me tegime midagi rohkem kui üks kord: imdavau ir skaitydavau (mul oli tavaks otsustada ja lugeda (mitte üks kord)).
Infinitiiv | |
---|---|
imti (võtma), mylėti (armastama), skaityti (lugema) | |
Minevik | |
Ainsus | |
1. isik | aš ėmiau, mylėjau, skaičiau |
2. isik | tu ėmei, mylėjai, skaitei |
3. isik | jis/ji ėmė, mylėjo, skaitė |
Mitmus | |
1. isik | mes ėmėme, mylėjome, skaitėme |
2. isik | jūs ėmėte, mylėjote, skaitėte |
3. isik | jie/jos ėmė, mylėjo, skaitė |
Mineviku iteratiiv | |
Ainsus | |
1. isik | aš imdavau, mylėdavau, skaitydavau |
2. isik | tu imdavai, mylėdavai, skaitydavai |
3. isik | jis/ji imdavo, mylėdavo, skaitydavo |
Mitmus | |
1. isik | mes imdavome, mylėdavome, skaitydavome |
2. isik | jūs imdavote, mylėdavote, skaitydavote |
3. isik | jie/jos imdavo, mylėdavo, skaitydavo |
Olevik | |
Ainsus | |
1. isik | aš imu, myliu, skaitau |
2. isik | tu imi, myli, skaitai |
3. isik | jis/ji ima, myli, skaito |
Mitmus | |
1. isik | mes imame, mylime, skaitome |
2. isik | jūs imate, mylite, skaitote |
3. isik | jie/jos ima, myli, skaito |
Tulevik | |
Ainsus | |
1. isik | aš imsiu, mylėsiu, skaitysiu |
2. isik | tu imsi, mylėsi, skaitysi |
3. isik | jis/ji ims, mylės, skaitys |
Mitmus | |
1. isik | mes imsime, mylėsime, skaitysime |
2. isik | jūs imsite, mylėsite, skaitysite |
3. isik | jie/jos ims, mylės, skaitys |
Leedu keeles on seitse käänet (nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv, vokatiiv), viis nimisõnade käändkonda ja kolm adjektiivide käändkonda.
Adjektiivil võib leedu keeles olla kokku 147 vormi: 2 sugu x 6 käänet x 2 arvu x 2 vormi x 3 võrdlusastet + 3 soota vormi.
Üks leedu keele iseloomulikke tunnuseid on adjektiivide pronominaalne vorm. Adjektiivide pronominaalne vorm tähistab erilist omadust ja samal ajal rõhutab seda: gražus - gražusis (ilus - see ilus). Adjektiivide pronominaalne vorm on tundmatu inglise, saksa, prantsuse ja paljude teiste keelte rääkijatele.
Tänapäevases leedu tähestikus on 32 tähte:
Tähed ą, į, ų märkisid kunagi nasaalseid vokaale. Tänapäeva leedu kirjakeeles ei ole nasaalseid vokaale, aga tähed tähistavad nüüd pikki häälikuid /aː/, /iː/, /uː/.
Leedu keele konsonandid loovad paare vastavalt sellele, kas nad on tugevad või nõrgad (välja arvatud "j"). Konsonandid võivad olla ka helilised või helitud.
Häälikut /x/ tähistatakse kahe tähega – ch.
Leedu keeles pole mitte ainult vokaalid (pikad ja lühikesed) ning konsonandid (tugevad ja nõrgad), vaid ka diftongid (uo, ai, ei, ie) ja diftongikombinatsioonid (vokaalsed ja helilised: al, am, an, ar, el, em, en, er, il, im, in, ir, ul, um, un, ur, ol, om, on, or).
Allikas: Wikimedia Commons
Samogiidi murre
Aukštaitia murre