Sisu juurde

leedu

Lietuvių kalba

Emakeelena kõnelejate arv

3,5 - 4 miljonit

Ametlik keel

Leedu Vabariik, Euroopa Liit

Vähemuskeel

Poola, USA

Diasporaa

Valgevenes, Kaliningradi regioonis, USA-s, Suurbritannias, Brasiilias, Argentinas, Kanadas, Saksamaal, Uruguays, Rootsis, Norras, Austraalias, Lätis ja teistes riikides

Tähestik
32 tähed
Grammatilised käänded
7
Keelekood
lt, lit
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
Indoeuroopa keelkonna balti-slaavi haru balti keelte idarühm
Murrete arv
kaks murret: samogiitia ja aukštaitija

Pikim sõna

me pole korjanud piisavalt oblikaid

Imelik sõna või lause

Kuus hane kuue hanepojaga

Huvitavad faktid

Naise perekonnanime lõpust võib aru saada, kas naine on abielus või mitte, samal ajal ei kehti see reegel meeste kohta. Seega on vallaliste naiste perekonnanime lõpus "aitė", "iūtė" ja "ytė" ning abielus naiste nime lõpus alati "ienė". Mitme aasta eest hakkas muutuma populaarseks uus lõpp "ė", mida saab kasutada nii abielus kui ka vallaline naine. Selle laialt levimine võtab aga aega. Praegu valivad selle üksnes abielus naised, peamiselt staarid.

Küllaltki huvitaval kombel ei ole leedu keeles räigeid vandesõnu. Rahvakeeles võib olla: rupūžė (kärnkonn). Kui leedukatel on vaja vanduda, kasutavad nad kas vene või inglise keele vandesõnu.

Leedu keel on nii sobiv tantsimiseks...

Kolm naist läksid esimest korda Leetu, Vilniusesse. Koju jõudes jagasid nad oma kogemusi sealse sõbraga:
- Leedu keel on nii musikaalne, just nagu tants...
-Miks?
- Sest niipea kui buss peatub, ütlevad reisijad: “Lipsi, lipsi, čia-čia-čia”…

“Lipsi, lipsi, čia-čia-čia” – need pole tantsude nimetused, vaid “ar Jūs lipsite čia?” lühivorm (Kas te väljute siin?)

Ajalugu

  • 10. sajand eKr

    Balti keeled moodustasid teistest indoeuroopa keeltest eraldi haru.

  • 400 - 600

    Idabalti keeled eraldusid läänebalti (ehk lihtsalt balti) keeltest.

  • > 800

    Hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus.

  • alates 13.-14. sajandist

    Leedu ja läti keel jätkasid eraldi arenemist.

Vanim säilinud leedukeelne tekst on käsitsikirjutatud palve raamatus “Tractatus secerdotalis” aastast 1503.

Allikas: Wikimedia Commons

Leedu keel on üks kahest elavast balti keelest, teine on läti keel. Leedu keel on tänapäeval kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele.

"Kes tahab kuulda, kuidas indoeurooplased rääkisid, peaks tulema ja kuulama leedu talupoega." - Kuulus prantsuse lingvist Antoine Meillet.

Kui indoeuroopa keelte spetsialistid üritavad rekonstrueerida indoeuroopa algkeelt, siis nad leiavad, et tänapäevane leedu keel on sama oluline kui antiiksed keeled nagu ladina, kreeka ja sanskriti keel.

Paul Thieme on 1958 aastal võrrelnud leedu vanasõna Dievas davė dantis; Dievas duos ir duonos ja selle ladinakeelset tõlget Deus dedit dentes; Deus dabit et panem ("Jumal andis hambad, küll annab ka leiva") sellega, mida ta (Thieme) nimetab sanskriti vanaks vormiks: Devas adadā t datas; Devas dā t (või dadā t) api dhā nā s.

Sanskrit ja leedu keel

Et nii sanskriti kui ka leedu keel on arhailised, on neil palju sugulassõnu ja sarnaseid sõnu, millel on sama või lähedane tähendus. Näiteks:

  • agnis (अग्निः) ‒ ugnis (tuli)
  • vajus (वायु :) ‒ vėjas (tuul)
  • aśru (अश्रु :) ‒ ašara (pisar)
  • aśvā (अश्वा) ‒ ašvam (mära)
  • kūrmas (कूर्म :) ‒ kurmis (mutt)
  • ratha (रथ :) ‒ ratas (ring)
  • devas (देव :) ‒ Dievas (Jumal)
  • navyas (नव्य :) ‒ naujas (uus)
  • madhu (मधु) ‒ medus (mesi)
  • vīra (वीर :) ‒ didvyris (kangelane)
  • svapnas (स्वप्न :) ‒ sapnas (unistus)
  • sanas (सन :) ‒ senas (vana)
  • sravati (स्रवति ) ‒ srovena (vood, näiteks jõgi)
  • śvaśuras (श्वशुर :) ‒ šešuras (äi)
  • sūnus (सूनु :) ‒ sūnus (poeg)

ja palju muid.

Lisaks sarnane keel ja morfoloogia: skr. asmi - asi - asti = leedu k. mina olen - sina oled - nemad on.

Keeled ei ole sarnased mitte lähedase suguluse tõttu (leedu keel kuulub idabalti keelte ja sanskrit indoiraani keelte hulka), vaid tõiga tõttu, et need mõlemad keeled on säilitanud palju indoeuroopa algkeele elemente. Sanskrit liturgilise keelena pole alates tekkimisest muutunud ja ka leedu keel on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis muutunud suhteliselt vähe.

Sõnamoodustus ja sõnavara

Leedu keeles on säilinud väga vana sõnavara. Ja see on tõepoolest hindamatu aare. Riiklik leedu keele komisjon kaitseb muu seas ka keelt, et seda ei hakkaks koormama üleliia võõrsõnu. Kui võimalik, püütakse luua uusi sõnu laensõnade asemel. Sellest hoolimata on inglise keele kasvav mõju ilmselge.

Leedu keeles on palju deminutiivseid sufikseid, sellepärast on palju väljendusrikkaid, hellitavaid sõnavorme:

  • namas
    maja
  • namelis, namukas, nameliukas, namelėlis, namužėlis, namučiukas
    väike maja
  • vaikas
    laps
  • vaikelis, vaikiukas, vaikeliukas, vaikelėlis, vaikužėlis, vaikučiukas
    armas beebi

Grammatika

Leedu keeles on ainult kaks arvu (ainsus ja mitmus) ning kaks sugu (mees- ja naissugu).

Leedu keeles on neli aega (minevik, iteratiivne minevik, olevik, tulevik) ja kolm pöördkonda.

Iteratiivne minevik tähendab, et me tegime midagi rohkem kui üks kord: imdavau ir skaitydavau (mul oli tavaks otsustada ja lugeda (mitte üks kord)).

Infinitiiv
imti (võtma), mylėti (armastama), skaityti (lugema)
Minevik
Ainsus
1. isik aš ėmiau, mylėjau, skaičiau
2. isik tu ėmei, mylėjai, skaitei
3. isik jis/ji ėmė, mylėjo, skaitė
Mitmus
1. isik mes ėmėme, mylėjome, skaitėme
2. isik jūs ėmėte, mylėjote, skaitėte
3. isik jie/jos ėmė, mylėjo, skaitė
Mineviku iteratiiv
Ainsus
1. isik aš imdavau, mylėdavau, skaitydavau
2. isik tu imdavai, mylėdavai, skaitydavai
3. isik jis/ji imdavo, mylėdavo, skaitydavo
Mitmus
1. isik mes imdavome, mylėdavome, skaitydavome
2. isik jūs imdavote, mylėdavote, skaitydavote
3. isik jie/jos imdavo, mylėdavo, skaitydavo
Olevik
Ainsus
1. isik aš imu, myliu, skaitau
2. isik tu imi, myli, skaitai
3. isik jis/ji ima, myli, skaito
Mitmus
1. isik mes imame, mylime, skaitome
2. isik jūs imate, mylite, skaitote
3. isik jie/jos ima, myli, skaito
Tulevik
Ainsus
1. isik aš imsiu, mylėsiu, skaitysiu
2. isik tu imsi, mylėsi, skaitysi
3. isik jis/ji ims, mylės, skaitys
Mitmus
1. isik mes imsime, mylėsime, skaitysime
2. isik jūs imsite, mylėsite, skaitysite
3. isik jie/jos ims, mylės, skaitys

Leedu keeles on seitse käänet (nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv, vokatiiv), viis nimisõnade käändkonda ja kolm adjektiivide käändkonda.

Adjektiivil võib leedu keeles olla kokku 147 vormi: 2 sugu x 6 käänet x 2 arvu x 2 vormi x 3 võrdlusastet + 3 soota vormi.

Üks leedu keele iseloomulikke tunnuseid on adjektiivide pronominaalne vorm. Adjektiivide pronominaalne vorm tähistab erilist omadust ja samal ajal rõhutab seda: gražus - gražusis (ilus - see ilus). Adjektiivide pronominaalne vorm on tundmatu inglise, saksa, prantsuse ja paljude teiste keelte rääkijatele.

Kirjasüsteem ja hääldus

Tänapäevases leedu tähestikus on 32 tähte:

  • a
  • ą
  • b
  • c
  • č
  • d
  • e
  • ę
  • ė
  • f
  • g
  • h
  • i
  • į
  • y
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • p
  • r
  • s
  • š
  • t
  • u
  • ų
  • ū
  • v
  • z
  • ž

Tähed ą, į, ų märkisid kunagi nasaalseid vokaale. Tänapäeva leedu kirjakeeles ei ole nasaalseid vokaale, aga tähed tähistavad nüüd pikki häälikuid /aː/, /iː/, /uː/.

Leedu keele konsonandid loovad paare vastavalt sellele, kas nad on tugevad või nõrgad (välja arvatud "j"). Konsonandid võivad olla ka helilised või helitud.

Häälikut /x/ tähistatakse kahe tähega – ch.

Leedu keeles pole mitte ainult vokaalid (pikad ja lühikesed) ning konsonandid (tugevad ja nõrgad), vaid ka diftongid (uo, ai, ei, ie) ja diftongikombinatsioonid (vokaalsed ja helilised: al, am, an, ar, el, em, en, er, il, im, in, ir, ul, um, un, ur, ol, om, on, or).

  • [eu] Europa
    Euroopa
  • [oi] boikotas
    boikott
  • [ou] klounas
    kloun
  • [ol] kolba
    laborikolb
  • [om] pompa
    pump
  • [on] monteris
    mehhaanik
  • [or] korta
    mängukaart

Murded

Samogiidi murre

  • läänesamogiidi
    • Vakarų žemaičių patarmė
  • põhjasamogiidi
    • Kretingiškių šnekta
    • Telšiškių šnekta
  • lõunasamogiidi
    • Varniškių šnekta
    • Raseiniškių šnekta

Aukštaitia murre

  • Lääneaukštaitia murre
    • Šiauliškių šnekta
    • Kauniškių šnekta
    • Klaipėdos krašto šnekta
  • Idaaukštaitia murre
    • Panevėžiškių šnekta
    • Širvintiškių šnekta
    • Anykštėnų šnekta
    • Kupiškėnų šnekta
    • Uteniškių šnekta
    • Vilniškių šnekta
  • Lõunaaukštaitia murre
    • Pietų aukštaičių arba dzūkų patarmė

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Keeleväänajad

Tagasi üles