Etümoloogia uurib sõnade ajalugu, päritolu ja seda, kuidas nende vormid ja tähendused aja jooksul muutuvad. Pika kirjapandud ajalooga keelte puhul kasutavad etümoloogid tekste mõistmaks, kuidas sõnu varasematel perioodidel kasutati ja millal nad antud keelde jõudsid. Etümoloogid kasutavad ka võrdlevat keeleteadust, et rekonstrueerida andmeid, kui mõne keele kohta pole otsene teave kättesaadav.

Kust tulevad uued sõnad?

Uued sõnad tulevad keelde kolmel peamisel viisil: laenamine, sõnamoodustus ja kõlasümboolika.

Laenamine

Laenamine tähendab, et sõnad võetakse teistest keeltest. Selliseid sõnu nimetatakse laensõnadeks. See on äärmiselt tavaline: enam kui pool inglise keele sõnadest on laenud prantsuse ja ladina keelest, ning hiina laensõnad on jaapani, korea ja vietnami keele oluline osa.

Laensõnad kohandatakse tavaliselt selle keele foneetika ja hääldusega, kuhu nad laenatakse. Inglise keele sõnad jaapani keeles on sageli vaevu äratuntavad. Näiteks jaapani sõna バレーボール (borēboru) on pärit inglise keelest ja tähendab võrkpalli (ingl k "volleyball"), aga v ja l on asendatud b ja r-iga, sest esimesi häälikuid jaapani keeles ei ole, ning lõppu on lisatud vokaal, sest jaapani keeles ei saa sõnad lõppeda muu konsonandi kui n-ga. Selliseid muutusi ei tehta tahtlikult: kui jaapani keele kõneleja ütleb "volleyball", kõlabki see selle keele hääldusreeglite järgi borēboru.

Laensõna tähendus võib erineda tähendusest, mis tal on päritolukeeles. Vene keele sõna портфель portfel′ (“briefcase”) on laenatud prantsuse keelest portefeuille, mis tolles keeles tähendab rahakotti.Paljudes keeltes on levinud pseudo-anglitsismid: Handy tähendab saksa keeles mobiiltelefoni, mis on "handy" tähendusega inglise keeles seotud üksnes kaudselt.

Laenatud sõna võib päritolukeelde uuesti tagasi laenata, nii pendeldab sõna keelte vahel edasi-tagasi. Näiteks laenati prantsuse keelde kreeka keelest sõna cinéma (kreeka k κίνημα kínima, mis tähendab "liikumine"), hiljem laenas kreeka keel selle endale tagasi ja hakkas seda hääldama σινεμά sinemá.

Sõnamoodustus

Keeled võivad uusi sõnu moodustada mitut moodi. Üks moodus on sõnatuletus, uue sõna loomine olemasoleva baasil. Lisaks saab sõnu liita (kompositsioon), kus ühele sõnale liidetakse teise tüvi.

Teised viisid hõlmavad akronüüme ("radar" on saadud sõnadest "radio detection and ranging"), lühendamist ("ad" "advertisment´i" asemel) ja sulandsõnu ("brunch" on saadud, kui on liidetud "breakfast" ja "lunch").

Sõnamoodustuse kohta loe rohkem Morfoloogia alt.

Kõlasümboolika

Mõned sõnad, nagu "klõps", on onomatopöa näited.

Kuidas sõnad muutuvad?

Kogu keel areneb, nii hääldus, grammatika kui ka sõnad. Ilmuvad uued sõnad, vanad sõnad kaovad ja olemasolevad sõnad muutuvad.

Kui on olemas iidsed kirjalikud dokumendid, on sõnade ajalugu lihtne tundma õppida. Kui need puuduvad, võimaldab komparatiivne meetod keeleteadlastel iidseid keeli rekonstruktureerida, võrreldes nendest arenenud keeli. Keele arengu üks võtmejooni on pidev keele kõla muutus: muutused hääldamises ei mõjuta mitte üksikuid sõnu, vaid keelt tervikuna. Näiteks oli tänapäeva slaavi keelte eellasel G-häälik. See jäi paljudesse keeltesse alles, aga mõnes, näiteks tšehhi ja slovaki keeles, muutus see järk-järgult H-ks: "mägi" on gora vene ja sloveeni keeles, aga hora tšehhi ja slovaki keeles. Hääldusmuutused ei ole alati nii lihtsad, sest vahel muudetakse hääldust üksnes kindlas kontekstis (sõna lõpus, vokaali ees jne), kuid see on üldpõhimõte, mida keeleteadlased järgivad, et keeli võrrelda ja nende eellasi rekonstruktureerida.

Tuhanded aastad võivad sõnu nii palju muuta, et neid ei tunne ära. Proto-indoeuroopa *ḱm̥tóm (keeleteadlased kasutavad sümbolit *, et tähistada sõna, mis on rekonstrueeritud ja mida ei ole kunagi kirjas leitud), mis tähendab "sada", muutus leedu keeles hoopis teistsuguseks sõnaks šimtas, slaavi keeltes on see sto, prantsuse keeles cent, pärsia keeles صد sad ja kreeka keeles εκατό ekató.

Keelte rekonstrueerimise muudab raskemaks sõnade laenamine ja tõsiasi, et sõnade tähendus muutub. Inglise keele sõna "decimate" tähendab tänapäeval "peaaegu täielikult hävitama", aga algne tähendus oli "tapma iga kümnenda". Prantsuse sõna travail "töö" tuleneb ladina keele sõnast tripalium (piinamisinstrument).