Keeled arenevad nagu elusorganismid. Ühest ja samast esivanemast (mida nimetatakse algkeeleks) pärinevad keeled on ühe ja sama keelkonna sugulaskeeled. Keelkonda saab jaotada paljudeks rühmadeks: näiteks poola ja slovaki keel on mõlemad lääneslaavi keeled, mis kuuluvad slaavi keelerühma, mis omakorda on indoeuroopa keelkonna haru.

Võrdlev keeleteadus, nagu nimigi ütleb, võrdleb keeli, et määrata kindlaks nende ajalooline sugulus. Seda saab teha, võrreldes nende fonoloogiat, grammatikat ja sõnavara, isegi siis, kui puuduvad kirjalikud allikad.

Mida kaugemad on keeled üksteisest, seda raskem on kindlaks teha, kas nende vahel on geneetiline seos. Näiteks ei kahtle ükski keeleteadlane, et hispaania ja itaalia keel on sugulaskeeled, aga altai keelerühm (kuhu arvatakse türgi ja mongoli keel) sisaldab vasturääkivusi ja mitte kõik keeleteadlased ei aktsepteeri seda. Praegusel hetkel on lihtsalt võimatu teada, kas kõik keeled pärinevad ühisest algkeelest. Kui inimestel oli see algkeel olemas, siis kõneldi seda kümneid tuhandeid, kui mitte rohkem aastaid tagasi. See muudab võrdlemise erakordselt keerukaks, kui mitte võimatuks.

Maailma peamiste keelkondade kaart

Source: Wikimedia Commons

Keelkondade loetelu

Keeleteadlased on tuvastanud rohkem kui sada iseseisvat keelkonda (keelkonnad, mis ei ole teadaolevalt üksteisega seotud). Mõnesse neist kuulub vaid paar keelt, teise rohkem kui tuhat. Siin on mõned maailma peamised keelkonnad.

Keelkond Piirkond Keeled
indoeuroopa Euroopast Indiani, tänapäeval kõik maailmajaod Enam kui 400 keelt kõneleb ligikaudu 3 miljardit inimest. Sinna hulka kuuluvad romaani keeled (hispaania, itaalia, prantsuse...), germaani keeled (inglise, saksa, rootsi...), balti ja slaavi keeled (vene, poola...), indo-aaria keeled (pärsia, hindi, kurdi, bengali ja paljud Türgist Põhja-Indiani räägitavad keeled) ja samuti mõned muud keeled, näiteks kreeka ja armeenia.
hiina-tiibeti Aasia Hiina keeled, tiibeti ja birma keel
nigeri-kongo Sahara-tagune Aafrika Suahiili, joruba, šona, suulu
afroaasia Lähis-Ida, Põhja-Aafrika Semiidi keeled (araabia, heebrea...), somaali
austroneesia Kagu-Aasia, Taiwan, Vaikne ookean, Madagaskar Enam kui 1000 keelt, nende hulgas indoneesia, tagalogi, malagassi, hawaii, fidži...
uurali Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia Ungari, soome, eesti, saami keel, mõned Venemaal räägitavad keeled (udmurdi, mari, komi...)
altai (vasturääkiv) Türgist Siberini Turgi keeled (türgi, kasahhi...), mongoli keeled (mongoli...), tunguusi keeled (mandžu...), vahel lisatakse siia isegi jaapani ja korea keel
draviidi Lõuna-India Tamili, malajalami, kannada, telugu
tai-kadai Kagu-Aasia Tai, lao
austroaasia Kagu-Aasia Vietnami, khmeeri
naa-dene Põhja-Ameerika Tlingiti, navajo
tupi Lõuna-Ameerika guaranii keel
kaukaasia (vaieldav) Kaukaasia Kolm keelkonda. Kaukaasia keeltest räägitakse kõige rohkem gruusia keelt

Erijuhud

Isoleeritud keeled

Isoleeritud keel on "orb": pole tõestatud, et see keel kuuluks teadaolevasse keelkonda. Parim näide on baski keel, mida kõneldakse Hispaanias ja Prantsusmaal. Hoolimata sellest, et tema ümber on indoeuroopa keeled, erineb ta neist tunduvalt. Keeleteadlased on võrrelnud baski keelt nii teiste Euroopas räägitavate keeltega kui ka Kaukaasia ning isegi Ameerika keeltega, ometi pole nad näidanud, et neil keeltel oleks baski keeltega sugulus.

Teine tuntud eraldiseisev keel on korea keel, kuigi osa keeleteadlaste meelest võib ta olla suguluses altai keelte või jaapani keelega. Jaapani keelt ennast peetakse vahel eraldiseisvaks keeleks, aga kõige paremini kirjeldab teda kuulumine väiksesse jaapani keelkonda koos väheste sugulaskeeltega, nende seas näiteks okinawa.

Pidžin ja kreoolkeel

Pidžin on lihtsustatud kommunikatsioonisüsteem, mis areneb välja kahe või enama grupi vahel, kellel puudub ühine keel. See ei pärine otseselt ühest keelest, vaid võib koosneda mitmele keelele omastest tunnustest. Kui lapsed hakkavad pidžinit õppima emakeelena, muutub see iseseisvaks, kindlaks keeleks, mida nimetatakse kreoolkeeleks.

Enamik tänapäeva pidžinist ja kreoolkeeltest on kolonisatsiooni tulemus ja põhineb inglise, prantsuse või portugali keelel. Üks enam kõneldavaist on tok-pisini keel, Paapua Uus-Guinea ametlik keel. See põhineb inglise keelel, kuid grammatika on teistsugune ja sõnavarasse kuuluvad laenud saksa, malai, portugali ja paljudest kohalikest keeltest.