Sisu juurde

rootsi

Svenska

Emakeelena kõnelejate arv

9 miljonit

Ametlik keel

Rootsi, Soome, EL, Põhjamaade Nõukogu

Diasporaa

USA, Suurbritannia, Kanada, Eesti, Argentina, Brasiilia

Tähestik
29 (26 ladina tähte + å, ä, ö)
Grammatilised käänded
0
Keelekood
sv, swe
Keeletüpoloogia
keskmiselt flekteeriv , liitsõnamoodustus , SVO
Keelkond
indoeuroopa keelkonna põhjagermaani keelte skandinaavia idarühm
Murrete arv
6 peamist murderühma: Norrland, Soome, Svealand, Gotland, Götaland, Lõuna-Rootsi (Skåne)

Pikim sõna

põlisrahvaste organisatsioonid

Imelik sõna või lause

Seitse kaunilt laulvat halastajaõde hoolitses seitsmekümne seitsme merehaige meremehe eest laeval nimega Shanghai (keeleväänaja)

Sissejuhatus

Skandinaavia keelte vahel puuduvad kindlad murdepiirid ja taani, rootsi ning bokmål-norra keele erinevused on nii tühised, et vähese praktika ja püsivusega saab neist kõigist aru, eriti kui näha kirjapilti. Sellepärast räägivad erinevast rahvusest skandinaavlased üksteisega pigem omaenda keeles kui kasutavad ühist lingua franca´t. Nii võttes on rootsi keel nagu sild soome ja teiste skandinaavia keelte vahel, kuna tal on Soomes ametlik vähemuskeele staatus. Hoolimata ajaloolis-kultuurilistest sidemetest eelistab enamik soomlasi tänapäeval siiski inglise keelt rootsi keelele, isegi oma põhjala naabritega rääkides.

Ajalugu

  • 1.-7. sajand

    muinaspõhja keel
    (Vanem futhark)

  • 6. sajand

    Beowulf: götalaste sõjad

  • 8.-12. sajand

    Vana (ida) norra keel
    (Uuem futhark)

  • 829

    Saint Ansgar: varane kristianiseerimine

  • 13.-15. sajand

    Vana rootsi keel
    (Ladina tähestik)

  • 1250

    Västgötalagen (seadus)

  • 1397

    Kalmari unioon

  • 1335

    Orjatöö ja pärisorjus kaotatakse

  • 1520

    Stockholmi veresaun

  • 16.-20. sajand
    Tänapäevane rootsi keel
    (Nusvenska)

  • 1526 - 1541

    Piiblitõlge

  • 1618 - 1648

    Kolmekümneaastane sõda

  • 1700 - 1721

    Suur Põhjasõda

  • 1850 - 1910

    miljon emigranti USA-sse

  • 1906 - 1917

    Õigekeelsusreform 1906, Soome iseseisvus 1917

Kirjasüsteem ja hääldus

Alates ulatuslikust õigekeelsusreformist 1906. aastal on rootsi kirjasüsteem küllaltki foneetiline, nii et lastel on kergem lugema õppida ja välismaalastel raskem rahvusvahelisi sõnu ära tunda, näiteks pjäs (prantsuse keeles pièce, 'kaust', 'brošüür'). 26 tavalise ladina tähe kõrval kasutatakse tänapäeva rootsi keeles kolme tüüpilist skandinaavia tähte: 'å' - 'a' variant, ning täpitähti 'ä' ja 'ö'.

  • a
  • å
  • ä
  • b
  • c
  • d
  • e
  • f
  • g
  • h
  • i
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • ö
  • p
  • q
  • r
  • s
  • t
  • u
  • v
  • w
  • x
  • y
  • z

Muinasskandinaavia ja vanapõhja keelt kirjutati ruunikirjas (vastavalt vanemas ja uuemas futharki tähestikus).

Vanem futhark Uuem futhark Ladina kiri RFT
f /f/
u /u(ː)/
þ /θ/, /ð/
a /a(ː)/
r /r/
k /k/
- g /ɡ/
- w /w/
ᚺ ᚻ h /h/
n /n/
i /i(ː)/
- j /j/
ï / æ /æː/
- p /p/
- z /z/
s /s/
t /t/
b /b/
- e /e(ː)/
m /m/
l /l/
ᛜ ᛝ - ŋ /ŋ/
- o /o(ː)/
- d /d/
- R /R/

Grammatika

Rootsi keeles on kaks grammatilist sugu, üldine ja kesksugu. Nii nagu inglise keeles, on ka rootsi keeles kadunud kõik käändelõpud peale genitiivi s-i, mida tänapäeval vaadeldakse kohati pigem kui possessiivsuse tähistajat, mitte kui käändelõppu. Ka rootsi keele tegusõnad ei märgi isikut ega arvu. Muutelõpud on alles soo (omadussõnad) ja arvu puhul (nimisõnad ja omadussõnad), ja enkliitiline määrav artikkel muudab nimisõnasse puutuva keerulisemaks:

Umbmäärane ainsus Määrav ainsus Umbmäärane mitmus Määrav mitmus
Üldsugu, -a flicka
tüdruk
flickan flickor flickorna
Üldsugu, muu stol
tool
stolen stolar stolarna
växt
taim
växten växter växterna
Kesksugu, lõppeb vokaaliga äpple
õun
äpplet äpplen äpplena
Kesksugu, konsonandiga barn
laps
barnet barn barnen
ebaregulaarne man
inimene
mannen män männen

Rootsi keeles märgitakse muutelõppudega ainult 2 aega: olevikku (-r) ja minevikku (-de/-te regulaarsete verbide puhul). Ma-tegevusnime spetsiaalset vormi (-it) kasutatakse abitegusõnaga ha, et luua täisminevik, mis on seotud rääkimise hetkega: han har tagit det (ta on selle võtnud). Tulevikku väljendatakse abitegusõnaga ska pluss infinitiiv: han ska arbeta (ta hakkab tööle).

Normaalne sõnajärg on rootsi keeles alus-öeldis-sihitis. Süntaktiliste gruppide sees paigutatakse kerge materjal (artiklid, determinandid, adjektiivid, adverbid) vasakule, raske materjal (osalaused ja eessõnalised fraasid) paremale.

Sõnamoodustus ja sõnavara

Rootsi keel saab luua sõnu liitsõnu moodustades, näiteks regionutvecklingssekretariatet (regionaalarengu sekretariaat), nii et teoreetiliselt on rootsi keele sõnavara piiramatu. Rootsi keelde on laenatud mõned sõnad, mis puudutavad peamiselt söögipoolist, mõni neist rohkem "söödav" (lingon(berry)), mõni vähem (surströmming), aga ka teaduslikke termineid, näiteks angström (kümnendik nanomeetrit) või tungsten (sõna-sõnalt "raske kivi"). Grammatiliselt põnev on nimisõnaafiks "-is", mida kasutatakse terminite loomiseks teistest nimisõnajuurtest: dagis (päev+is, lasteaed), kompis (semu), godis (hea+is, maiustused), postis (postiljon), kändis (hästituntud+is, kuulus isik) ja selle vastand doldis (varjatud+is).

Murded

Lahus keelelistest erinevustest, näitavad rootsi murrete piirid ühtlasi Rootsi kui impeeriumi ja tekkiva rahvusriigi ajalugu. Seega on soomerootslased (kaasa arvatud Ahvenamaa) ja eestirootslased rootsi asustuse ja võimu jäänuk Läänemere ümbruses, samas räägitakse lõuna rootsi keelt endistel Taani aladel ja see on säilitanud taani keele erijooni (näiteks konsonandivaheldus sõna sees p,t,k b,d,g-ks).

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

--> -->
Tagasi üles