slovaki
Slovenský jazyk
Emakeelena kõnelejate arv
ligi 4,6 miljonit emakeelena rääkijat Slovakkias, lisaks emigrandid ja diasporaad
Ametlik keel
Slovakkia, EL; Tšehhi Vabariigis võib kasutada ametlikus suhtluses peaaegu igal tasemel
Vähemuskeel
Ungari, Serbia, Ukraina, Horvaatia
Diasporaa
Suurbritannia, Saksamaa, Iirimaa, Austria, Ukraina; USA, Kanada, Argentina, Austraalia
Tähestik
46 tähed
46 tähed
Grammatilised käänded
6
6
Keelekood
sk, slo, slk
sk, slo, slk
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
Indoeuroopa keelkond (lääneslaavi keel koos tšehhi, poola, sorbi ja kahe väljasurnud keele, polaabi ja slovintsiga)
Indoeuroopa keelkond (lääneslaavi keel koos tšehhi, poola, sorbi ja kahe väljasurnud keele, polaabi ja slovintsiga)
Murrete arv
kolm peamist rühma, kuus allrühma, üle 30 murraku
kolm peamist rühma, kuus allrühma, üle 30 murraku
Pikim sõna
najneskomercionalizovávateľnejšieho
võimetu kommertsialiseeruma ülivõrdes, meessoost, ainsuses, genitiivis
Imelik sõna või lause
Strč štvrťprst skrz krk.
Panema neljandik sõrme läbi kaela.
Veidrad detailid
Kõik sõnad, mis koosnevad konsonantidest
Slovaki keeles on silbiline l, r ja nende pikad ekvivalendid, ĺ ja ŕ. Sellises silbis ei ole "normaalset" vokaali ja nii võivad tekkida imelikud sõnad, mis on sellest hoolimata slovaki keelt emakeelena rääkijate jaoks hääldatavad.
Sõna štvrť (veerand) aitab iseäranis hästi, sest seda saab kasutada liitsõnades. Mõned pikimad kinnitust leidnud sõnad on štvrťstoročie (veerand sajandit), štvrťstrana (veerand lehekülge) ja štvrťhrsť (veerand peotäit).
Et verbidest säilib imperatiivis vahel vaid juurmorfeem, on käputäis imperatiive, mis koosnevad üksnes konsonantidest:
blč
leek
plň
täitma
prď
peer
mlč
vait olema
vrč
urisema
(z)drž
hoidma
strč
lükkama/panema
(s)krč
käkerdama/küürutama
prš
vihma sadama
Traditsiooniline lause, mis demonstreerib silbilist "r"-i (sama tšehhi keeles):
Strč prst skrz krk.
Sõrme läbi kaela panema.
Mõju saab veelgi suurendada verbiprefiksiga, viimase sõna muutmise ja liitsõnaga štvrť:
Vstrč prst skrz štvrťhrsť.
Pistma sõrme läbi veerandist peotäiest.
Ning imperatiivi (vrč) ja otsese pöördumisega:
Vrč, vstrč prst skrz štvrťhrsť, chrt.
Urisema, pistma sõrme läbi veerandist peotäiest, hurt.
Liitsõnu tehes võib isegi pisut mängida ja luua järgmisi sõnu (teadaolevalt pole neid kasutatud):
štvrťkrk
veerand kaela
štvrťprst
veerand sõrme
štvrťsmršť
veerand tuulispaska
štvrťžblnk
veerand mulli
štvrťžblnknutie
veerand keetmist
Sõnad, mida on raske hääldada
hmla
udu
zmrzlina
jäätis
prstoklad
sõrmitsemine (näiteks klahvistikul)
sprostredkovateľ
diiler, vahemees
Ajalugu
-
10. sajand
Lääneslaavi keelte eraldumine protoslaavi keeltest veel kestab.
-
Vanas kirikuslaavi keeles kirjutatud koodeksid, kirjad ja piiblitõlked (glagoolitsas ja kirillitsas) olid esimesed tänapäeva Slovakkia alal kirja pandud dokumendid. Proglas´t (autor Konštantín Filozof) peetakse esimeseks originaalseks kirjandusteoseks vanaslaavi keeles.
-
Keskaeg
Sellest ajastust pärit slovakikeelsete dokumentide nappus. Ladina tekstides tuuakse välja slovakikeelseid geograafilisi nimesid.
-
1493
Esimene kirjapandud seotud tekst slovaki keeles.
-
18. sajandi lõpp
Esimeste murreteüleste variantide loomine.
-
1763 - 1813
Esimesed püüded kasutada kindlat slovaki kirjakeelt: Romuald Hadvabný (Slovaki-ladina sõnaraamat, 1763) ja Jozef Ignác Bajza (mitmesugused romaanid ja luuletused, 1782 – 1813).
-
1787
Anton Bernolák alustas tööd oma slovaki keele sõnaraamatute ja grammatikate kallal (praegu peetakse neid esimesteks standardiseeritud slovakikeelseteks väljaanneteks).
Anton Bernolák -
1843
Ludevít Štúri "kontrastandardiseerimise" püüdlused. Tema keelt muutsid hiljem Michal Miloslav Hodža, Martin Hattala ja Samo Czambel ning viimaks arenes see tänapäeva slovaki keeleks.
Ludevít Štúr -
1850
Jan Kollári versioon (jah, siiski veel üks) kiideti heaks kui ametlik keel, ent tekitas protesti slovaki intelligentsi seas (oma arhailise lähenemise ja sarnasuse tõttu tšehhi keelega).
Jan Kollár -
1920
Tšehhoslovakkia keel saab Tšehhoslovakkia ametlikuks keeleks; edendatakse passiivset kakskeelsust (tšehhi ja slovaki keel).
-
1931
Avaldati tšehhoslovakkia keelele orienteeritud slovaki keele õigekirjareeglid.
-
1953
Viimane tähelepanuväärne õigekeelsusreform, tänapäeva slovaki keele ortograafia pärineb sellest ajast
-
1993
Tšehhoslovakkia lõhenemine: tšehhikeelne ajakirjandus jääb Slovakkias olulisele kohale
-
> 2003
Standardse slovaki keele käsiraamatud ja muud keelelised allikad saadaval elektrooniliselt
Kirjasüsteem ja hääldus
- a
- á
- ä
- b
- c
- č
- d
- ď
- dz
- dž
- e
- é
- f
- g
- h
- ch
- i
- í
- j
- k
- l
- ĺ
- ľ
- m
- n
- ň
- o
- ó
- ô
- p
- q
- r
- ŕ
- s
- š
- t
- ť
- u
- ú
- v
- w
- x
- y
- ý
- z
- ž
Tänapäevase slovaki keele ortograafia uhkeldab suurima arvu tähtedega Euroopa keelte seas, mis kasutavad ladina tähestikku - 46-ga. Slovaki tähestik kasutab palju diakriitilisi märke ja seal on mitu unikaalset tähte. Ľ/ľ ja Ĺ/ĺ (L mäkčeň´iga ja l akuudiga) on unikaalsed slovaki tähed, tähed Ď/ď ja Ť/ť on unikaalsed slovaki ja tšehhi keeles ning poleks turkmeenid 1995. aasta reformi käigus adopteerinud Ň/ň-i, oleks ka see täht, mis leidub üksnes slovaki ja tšehhi tähestikus.
Kirjapildis näeb mäkčeň huvitav välja - sel on sageli kiilu kuju, mis tehakse tähe kohale (ˇ), aga ď, ť, ľ ja Ľ puhul näeb see välja peaaegu nagu apostroof tähest paremal pool. See on lihtsalt variatsioon ja diakriitiline märk on tegelikult mäkčeň, nagu see käekirjas kirjutatuna välja näeb. Et need tähed leiduvad üksnes slovaki ja tšehhi tähestikus, siis seda probleemi välismaal enamasti ei tunta. Tagajärjena ajavad välismaalased, kes kasutavad tihti apostroofe, neid segi.
Digraafe (ch, dz, dž) peetakse omaette tähtedeks. Ikkagi on need tähed pigem ebaveenvad - vertikaalselt kirjutades hõivavad nad kaks täheruumi, aga ristsõnades hõivab "ch" tavaliselt ühe tähekoha, "dz" ja "dž" seevastu kord nii, kord naa. Suurtähtedena on neil kaks kuju - CH ja Ch, DZ ja Dz, DŽ ja Dž sõltuvalt sellest, mis neile järgneb.
Murded
Slovaki ja tšehhi keele lähedus on üldteada. Üht osates saab teisest aru, seda võrreldakse itaalia ja napoli, portugali ja galeegi, norra ja rootsi ning teiste sarnaste keelte vastastikku mõistetavusega. Keeled erinevad ehk rohkem kui serbia ja horvaadi või Suurbritannia ja Ameerika inglise keel, aga vähem kui saksa keel hollandi keelest või vene keel ukraina keelest. Slovaki keelele on lähedane veel poola keel, nende keelte vahe on küll suurem ja üht osates saab teisest aru piiratud ulatuses.
Tšehhi murded lähevad sujuvalt üle Ida-Slovakkia murreteks, üleminekumurretega russiini (Lemko) ja poola keeleks (Góral). Need lääne- ja idaslaavi keelte murded on kõik arusaadavad, kui üht osata, ja neid võib klassifitseerida kui osa põhjaslaavi murdekontiinumist. Kui kujutletav reisija alustaks teed läänepoolseimast tšehhi linnast (Aš) ja peatuks igas teelejäävas külas, märkaks ta kohalike murrete väikest erinevust, aga need jääks ikka sarnaseks. Niimoodi võiks reisija jõuda välja Vladivostokki, leidmata reisil selget lingvistilist piiri. Samas on idapoolseim ja läänepoolseim keel väga erinevad.
Sõnamoodustus ja sõnavara
Slovaki keeles luuakse uusi sõnu ülekaalukalt afiksite abil - sõnatuletus, ja keelde tungivad ka (peamiselt inglise) laensõnad.
- derivatsioon: prefiks vy- + verb hodiť = vyhodiť (ära viskama); nimisõna pohár + sufiks -ik = pohárik (väike klaas)
- kompositsioon les + park = les-o-park (parkmets); zem + guľa = zem-e-guľa (gloobus)
- derivatsioon koos liitsõnamoodustusega: dlhý + noha = dlhonohý (pikajalgne); drevo + rúbať = drevorubač (puuraidur)
Slovaki keel kasutab palju afikseid. Need võivad muuta sõna tähendust, näiteks:
- kresliť (joonistama): po-kresliť (peale joonistama), za-kresliť (sisse joonistama), pre-kresliť (üle joonistama), od-kresliť (maha joonistama)
- chodiť (kõndima): chod-iev-a-ť (kõndima regulaarselt); behať (sörkimas käima): beh-áv-a-ť (regulaarselt sörkimas käima); prerokovať (arutama): prerok-úv-a-ť (arutama regulaarselt)
- múdry (tark): múdr-ejš-í (targem), pracovitý (kõvasti töötav): pracovit-ejš-í (kõvemini töötav); unavený (väsinud): unaven-ejš-í (väsinum)
Lingid
Mitmekeelne veebileht slovaki keele õppimiseks: http://slovake.eu
Temaatilised sõnad
Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid
