Sisu juurde

läti

Latviešu valoda

Emakeelena kõnelejate arv

ligi 1,7 miljonit inimest

Ametlik keel

Läti Vabariik, EU

Diasporaa

USA (100 000), Iirimaa (50 000), Suurbritannia (40 000), Kanada (28 000), Brasiilia (25 000), Venemaa (20 000), Austraalia (20 000), Uus-Meremaa (20 000), Leedu, Eesti, Ukraina, Belgia

Tähestik
33 tähed
Grammatilised käänded
7
Keelekood
lv, lav
Keeletüpoloogia
flekteeriv , SVO
Keelkond
Indoeuroopa keelkond, balti-slaavi haru balti rühm, idabalti alarühm
Murrete arv
Kolm murret: liivi murre, keskläti (läti kirjakeel põhineb sellel) ja ülemläti.

Pikim sõna

vastupäeva liikumine

Imelik sõna või lause

kolmnurkne
väga raske on seda hääldada
sissepääs
sõnas peaaegu puuduvad konsonandid

Ajalugu

Läti keel on üks kahest elavast idabalti keelest indoeuroopa keelkonnas. Vastandina leedu keelele pole läti keeles säilinud paljusid arhailisi vorme.

Uuringud näitavad, et balti keeled moodustasid teistest indoeuroopa keeltest eraldi haru juba 10. saj eKr. Idabalti keeled eraldusid läänebalti keeltest (või lihtsalt balti keelest) umbes 5. saj pKr. Leedu ja läti keel hakkasid eristuma pärast 9. sajandit, kuigi nad jäid veel pikaks ajaks ühe ja sama keele dialektideks.

Grammatika

Sõnajärg lauses on vaba, see sõltub sellest, millisel sõnal on lauses kõige olulisem tähendus. Näiteks on fraas "Klaasis on vesi" konstrueeritud järgmiselt: Glāzē ir ūdens, ja “Vesi on klaasis”: Ūdens ir glāzē. Läti keeles ei ole artikleid, aga adjektiivid võivad olla määravad/umbmäärased.

Läti keeles on nimisõnadel sugu, arv ja kääne. Läti keeles on seitse käänet:

Meessugu Naissugu
Ainsus
Nominatiiv Draug-s
sõber
Vēj-š
tuul
Kuģ-is
laev
Liep-a
pärn
Pas-e
pass
Genitiiv Draug-a Vēj-a Kuģ-a Liep-as Pas-es
Daativ Draug-am Vēj-am Kuģ-im Liep-ai Pas-ei
Akusatiiv Draug-u Vēj-u Kuģ-i Liep-u Pas-i
Instrumentaal Draug-u Vēj-u Kuģ-i Liep-u Pas-i
Lokatiiv Draug-ā Vēj- ā Kuģ-ī Liep- ā Pas-ē
Vokatiiv Draug-s! Vēj-š! Kuģ-i! Liep-a!
Mitmus
Nominatiiv Draug-i Vēj-i Kuģ-i Liep-as Pas-es
Genitiiv Draug-u Vēj-u Kuģ-u Liep-u Pas-u
Daativ Draug-iem Vēj-iem Kuģ-iem Liep- ām Pas-ēm
Akusatiiv Draug-us Vēj-us Kuģ-us Liep- as Pas-es
Instrumentaal Draug-iem Vēj-iem Kuģ-iem Liep- ām Pas-ēm
Lokatiiv Draug-os Vēj-os Kuģ-os Liep- ās Pas-ēs

Adjektiive mõjutavad sugu, arv ja kääne; seetõttu ühilduvad nad nimisõnaga, mida iseloomustavad.

Läti keele adjektiividele on omane, et neil on täis- ja lühivormid.

Läti keele verbidel on tegumoe, aja (olevik, minevik ja tulevik), kõneviisi kategooriad ja muutevorme mõjutavad isik ja arv. Verbidel on ka palju kesksõnavorme.

Partitsiipide näited:

  • ziedošs koks
    õitsev puu
  • noziedējis koks
    puu, mis on langetanud õied
  • lasāma grāmata
    raamat, mida loetakse
  • izcepta maize
    küpsetatud leib
  • viņš iet domādams
    ta kõnnib ja mõtleb samal ajal

Kirjasüsteem ja hääldus

Tänapäevase läti keele tähestikus on 33 tähte.

  • a
  • ā
  • b
  • c
  • č
  • d
  • e
  • ē
  • f
  • g
  • ģ
  • h
  • i
  • ī
  • j
  • k
  • ķ
  • l
  • ļ
  • m
  • n
  • ņ
  • o
  • p
  • r
  • s
  • š
  • t
  • u
  • ū
  • v
  • z
  • ž

Läti keele vokaalid võivad olla pikad või lühikesed. Mõlemad on sõltumatud ja võivad muuta sõnu ning eristada sõnavorme, näiteks: kazas – kitsed, kāzas – pulmad, kase – kassa, kasē – kassas. Rõhulisi ja rõhutuid vokaale hääldatakse ühtemoodi. Vokaali pikkust märgitakse tänapäeva läti keeles pikkusmärgiga tähe kohal: ā, ē, ī, ū.

Diftongid: ai, ei, ui, o [uo], au, ie. Poolkonsonant j võib vokaali järel moodustada diftongi, näiteks: klajš [klaiʃ] “otse”, zvejnieks [zveinieks] “kalamees”, šuj [ʃui] “õmblema”. Ka konsonant v võib moodustada diftonge, näiteks: tev [teu] “sulle”.

Läti keeles tähistavad tähed Ļ ļ, Ņ ņ, Ķ ķ, Ģ ģ nelja nõrka konsonanti. Helilisi konsonante hääldatakse helituna, kui nad esinevad helitu konsonandi ees. Konsonantidest koosnevat sõnalõppu -ds (gads = aasta) ja -ts (lakats = taskurätt) hääldatakse harilikult [ts], -žs (spožs = särav), -šs (svešs = võõras) nagu “sh”. Helilisi konsonante sõna lõpus hääldataksegi alati helilisena.

Läti keeles on rõhk kindlalt sõna alguses, erandeid on vähe. Silbiintonatsioone on kolme tüüpi: pikk (stieptā), langev (krītošā) ja katkendlik (lauztā intonācija). Näiteks loks ([luõks], porrulauk), loks ([lùoks], vibu), logs ([luôgs], aken).

Läti keele konsonandid võivad olla kas helilised või helitud, tugevad või nõrgad ja neil on ka erinevad tunnusjooned vastavalt asetusele ning hääldusviisile.

Murded

Läti keeles on kolm peamist murret:

Kõneetikett

Viisakas on pöörduda kellegi poole, kasutades mitmuse teist isikulist asesõna ja verbivormi Jūs ("Teie").

Viisakas ametlik pöördumine on isiku perekonnanimi genitiivis ja sõnade kungs (mister) või kundze (missis) kasutamine, näiteks: Kļaviņa kungs, Liepas kundze. Sama konstruktsiooni kasutatakse kõrgemal positsioonil olevate inimeste poole pöördumisel, näiteks: prezidenta kungs, ministres kundze.

"Sina" ainsuses kasutatakse tavaliselt vanemate poole pöördudes. Mitmuse "teie" on mõnikord ikka veel kasutusel külas. Nimesid kasutatakse ametlikumates olukordades, perekonnanime - veel ametlikumates.

Huvitaval kombel ei ole läti keeles räigeid vandesõnu. Kes tahab vanduda, peab kasutama läti keele pejoratiive, nagu näiteks īkstoņa (“iriseja”) või vene või inglise keele ulatuslikke ressursse.

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Keeleväänajad

--> -->
Tagasi üles