kreeka
Ελληνική γλώσσα
Emakeelena kõnelejate arv
~ 13 miljonit
Ametlik keel
Kreeka, sealhulgas nn mungavabariik Mount Athos (10 miljonit), Küpros (koos türklastega, 0,8 miljonit), EL
Vähemuskeel
Albaania, Itaalia, Armeenia, Ungari, Rumeenia, Türgi, Ukraina
Diasporaa
Austraalia, Austria, Bahama, Bulgaaria, Kanada, Tšehhi Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Djibouti, Egiptus, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Jordaania, Kasahstan, Liibüa, Makedoonia, Malawi, Mosambiik, Paraguay, Poola, Rumeenia, Venemaa, Sierra Leone, Lõuna-Aafrika, Rootsi, Tuneesia, Araabia Ühendemiraadid, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid
Tähestik
24 tähed
24 tähed
Grammatilised käänded
4
4
Keelekood
el, ell
el, ell
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , vaba sõnajärg (VSO /SVO )
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , vaba sõnajärg (VSO /SVO )
Keelkond
Indoeuroopa, kreeka
Indoeuroopa, kreeka
Murrete arv
~6 (peamised murded): calabria (Lõuna-Itaalia kreeka murre), cappadocia, pontose, kreeta, küprose, tsakoonia. Väiksemad murded on veel joonia, põhja-kreeka, küklaadi jt.
~6 (peamised murded): calabria (Lõuna-Itaalia kreeka murre), cappadocia, pontose, kreeta, küprose, tsakoonia. Väiksemad murded on veel joonia, põhja-kreeka, küklaadi jt.
Pikim sõna
δεσοξυριβοζονουκλεϊνικό
deoxyribonucleica
Imelik sõna või lause
Η γλώσσα κόκαλα δεν έχει, αλλά κόκαλα τσακίζει.
Vanasõna kreeka keele kohta: Keelel pole luid, aga see purustab luid.
Ajalugu
Kreeka keel on elav Euroopa keel pikima katkematu kirjaliku traditsiooniga. Peamised kreeka keele arengu astmed kuni tänapäevase kreeka keele kujunemiseni võib kokku võtta järgnevalt:
-
vanakreeka keel
-
Algne kreeka keel, mis kujunes ja eksisteeris 2200-1600 eKr
-
Mükeene tsivilisatsioon 1600-1100 eKr. Lineaarkiri B pärineb sellest ajastust.
-
"Pime ajastu" pärast dooria hõimude sissetungi 1100 - 700 eKr
-
Antiik-Kreeka perioodil 700 - 300 eKr
-
Koinee-Kreeka (κοινή) 300 eKr - 330 pKr
-
Keskaja ehk Bütsantsi Kreeka
-
Bütsantsi (hellenismijärgne) Kreeka aastatel 330-1000 Anno Domini
-
Keskaja kreeka keel aastatel 1000-1600.
-
Tänapäeva kreeka keel
-
Kreeka keel Ottomani perioodil aastatel 1600-1800.
-
Tänapäevane kreeka keel nüüdisaegses Kreekas ja Küprosel.
Huvitaval kombel sai kaasaegse kreeka keele lihtrahvalik variant (δημοτική - dīmotikí), mida kõneleb enamik inimesi, esimest korda ametliku staatuse 1970. aastatel. Enne seda eelistati ametliku keelena puristlikku versiooni (καθαρεύουσα - katharévousa), mis erines oluliselt igapäevasest haritud kõnepruugist.
Tänapäevane kreeka kirjakeel on paljude võimalike grammatiliste vormidega vähem normeeritud kui enamik teisi Euroopa rahvuskeeli. Järgnevalt mõned võimalikud vaheldamise viisid.
-
κρύβουμε / κρύβομε
(krývoume / krývome)"me tasume", erinevad lõpud (erinevad vokaalid) -
της ασφάλειας / ασφαλείας
(tīs asfáleias / asfaleías)"turvalisus" (ainsuse omastav), erinev rõhk -
αγαπούν / αγαπούνε / αγαπάν / αγαπάνε
(agapoún / agapoúne / agapán / agapáne)"nad armastavad", vahelduvad lõpud -
του μήνα / μηνός
"kuu" (ainsuse omastav), vahelduvad lõpud -
το σωλήνα / τη σωλήνα
(to sōlī́na / tī sōlī́na)"toru" (ainsuse osastav), vahelduv sugu -
γράφηκα / γράφτηκα / γράφθηκα
(gráfīka / gráftīka / gráfthīka)"Ma registreerusin", tüvevaheldus ("sõnatüved")
Lühiülevaates on antud üksnes kõige levinumad lõpud.
Kirjasüsteem ja hääldus
- α
- β
- γ
- δ
- ε
- ζ
- η
- θ
- ι
- κ
- λ
- μ
- ν
- ξ
- ο
- π
- ρ
- σς
- τ
- υ
- φ
- χ
- ψ
- ω
Tänapäeva kreeka keeles võib rõhk olla sõna viimasel, eelviimasel või enamasti kolmandal silbil arvestades sõna lõpust.
Antiik-Kreeka keerukas rõhusüsteem on tänapäeva keeles asendatud lihtsa ühe rõhu süsteemiga, akuudiga. Sõnades, milles esineb enam kui üks rõhk, märgitakse rõhulist silpi või silpe ja rõhumärki kasutatakse ka väheste ühesilbiliste homofoonide eristamiseks.
Grammatika
Määravad artiklid esinevad nii ainsuses kui ka mitmuses, samal ajal kui umbmäärased artiklid on number ühe eest ja esinevad ainult ainsuses. Artikleid kasutatakse väga laialdaselt ja need esinevad possessiivide, demonstratiivide ja pärisnimede ees.
Adjektiivid ühilduvad käändes, soos ja arvus nimisõnadega, paljud numbrid on aga muutumatud.
Kesk- ja ülivõrre moodustatakse kas sufiksi lisamisega, mis sisaldab –τερ- (-ter-), sõna lõpu ette, või lisatakse sõna πιο (pio, 'rohkem') adjektiivi ette.
Reeglipärased (võrdlevad) ülivõrded moodustatakse keskvõrdele määrava artikli lisamise teel
Eksisteerib veel üks ülivõrre, mida mõnikord nimetatakse absoluutseks superlatiiviks. See moodustatakse –τατ- (-tat-) sisaldava sufiksi abil. Kõik see annab kokku neli võrdlusastet.
|
Algvõrre nutikas
|
Keskvõrre nutikam
|
Ülivõrre kõige nutikam
|
Absoluutne superlatiiv äärmiselt nutikas
|
|---|---|---|---|
| έξυπνός, -η, -ο | εξυπνότερος, -η, -ο | ο, η, το εξυπνότερος, -η, -ο | εξυπνότατος, -η, -ο |
| éxypnós, -ī, -o | exypnóteros, -ī, -o | o, ī, to exypnóteros, -ī, -o | exypnótatos, -ī, -o |
Verbe pööratakse kolmes isikus ja kahes arvus. Nüüdisaegses kreeka keeles ei ole infinitiivi, vaid kasutatakse sidesõnu ja tegusõna pöördelisi vorme, näiteks προτιμώ να πάω (protimṓ na páō, 'ma pigem lähen', sõna-sõnalt "ma eelistan seda, et ma lähen"). Sõnaraamatutes on verbid järjestatud ainsuse esimese pöörde oleviku vormi põhjal, näiteks γράφω (gráfō, 'ma kirjutan') kirjutama asemel.
Tänapäeva kreeka keeles on kaks tegumoodi, aktiiv ja mediopassiiv. Viimasel on passiivi funktsioon ja ka reflektiivne tähendus.
Tänapäeva kreeka keeles on üks olevik, neli mineviku- ja kolm tulevikuaega. Nii mineviku- kui ka tulevikuaegades on oluline eristada lõpetatud ja lõpetamata tegevust, näiteks έγραψα (égrapsa, 'ma kirjutasin selle (valmis)') ja έγραφα (égrafa, 'ma kirjutasin seda (ega lõpetanud)').
Adverbid on muutumatud. Adjektiividest tuletatud adverbidel on sama vorm nagu kesksoost mitmuse nominatiivil. Nii nagu adjektiivide puhul, saab moodustada võrdlusvorme, lisades lõppe või eraldiseisva sõna.
Murded
Tänapäeva kreeka keele murrete uurimine algas 19. sajandi lõpul. Alguses tegid uurijad põhjapaneva vea, arvates, et tänapäeva kreeka keele murded on Antiik-Kreeka dialektide otsesed järeltulijad, mis pole nii. Tänapäeva kreeka keele murded tekkisid Aleksander Suure koiné.
Paljud tänapäevase kreeka keele murded tekkisid aegade jooksul kreeka keele sümbioosis teiste keeltega, näiteks ladina, veneetsia, itaalia, türgi, albaania ja slaavi keeltega.
See kaart näitab dialekte, mis on tekkinud kreeka ja teiste keelte lingvistiliste elementide toel. Need on kasutusel tänapäeva Kreekas:
Allikas: http://www.ethnologue.com/map/GRMK
Temaatilised sõnad
Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid
