Sisu juurde

prantsuse

La langue française

Emakeelena kõnelejate arv

77 miljonit, lisaks palju rohkem neid, kelle jaoks see on teine keel (150-220 miljonit)

Ametlik keel

Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Monaco, Luksemburg, EL, Kanada, Haiti, Vanuatu ja 21 Aafrika riiki

Vähemuskeel

Itaalia, USA

Diasporaa

Alžeeria, Argentina, Austraalia, Kanada, Tšiili, Liibanon, Maroko, Mehhiko, Uus-Meremaa, Tuneesia, Uruguay

Tähestik
40 tähte (26 ladina + diakriitiliste märkidega tähed)
Grammatilised käänded
0
Keelekood
fr, fra, fre
Keeletüpoloogia
flekteeriv , polüsünteetilised jooned kõnekeeles , SVO
Keelkond
Indoeuroopa, romaani
Murrete arv
Mitu Euroopas (erinevad variandid Prantsusmaal, Šveitsis, Belgias), mõned Kanadas ja Louisianas, Aafrikas, Uus-Kaledoonias...

Pikim sõna

(25 tähte) põhiseadusevastane

Imelik sõna või lause

Need sõnad tähendavad "ilma" ja "kahtlema", aga väljend ise tähendab tegelikult "võib-olla", mitte "kahtlemata".
Prantsuskeelne sõna "armastus" on ainsuses meessoost, aga mitmuses naissoost.

Sissejuhatus

Prantsuse keelt räägitakse 29 riigis, mis moodustab frankofoonia. Sellepärast on Euroopas, Aasias, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias erinev prantsuse keel. Euroopas erinevad Šveitsis ja Belgias räägitavad prantsuse keele variandid stardardkeelest, mida kõneldakse Prantsusmaal.

Kõige rohkem prantsuse keelt emakeele ja teise keelena rääkijaid on Aafrikas (umbes 115 miljonit 31 Aafrika riigis). Kunagise Prantsuse koloniaalimpeeriumi riigid (Senegal, Alžeeria, Gabon, Tuneesia, Mauritaania, Elevandiluurannik jm) kasutavad pärast iseseisvumist sageli kohalike keelte kõrval kokkuleppeliselt prantsuse keelt.

Prantsuse keelel põhineb ka mitu kreoolkeelt, näiteks haito keel.

Palju rahvusvahelisi organisatsioone - ÜRO, WTO, NATO, Euroopa Nõukogu, Punane Rist - kasutavad nagu ka Vatikan ametliku keelena prantsuse keelt. Prantsuse keele ja kultuuri keskusel "Prantsusmaa allianss" on missioon edendada ja propageerida maailmas prantsuse keelt ja kultuuri.

Kaart, mis näitab Prantsusmaa ja selle piirialade keeli ja murdeid.

Allikas: Wikimedia Commons

Ajalugu

Prantsuse keel kasvas kui romaani keel välja vulgaarladina keelest, seda mõjutas Gallias (nüüdne Põhja-Prantsusmaa) räägitav keldi keel. Oksitaani keelt räägiti maa lõunaosas.

  • 9.-13. sajand

  • Vanaprantsuse keel

    Varaseim tekst on "Strasbourgi vanded" (Serments de Strasbourg, 842).

  • 14.-15. sajand

  • Keskprantsuse keel

  • 16.-17. sajand

  • Klassikaline prantsuse keel

    Francis I muutis prantsuse keele 1539. aastal ladina keele asemel valitsuse ametlikuks keeleks. Teised keeled suruti Prantsusmaal alla või jäeti unarusse.

  • Alates 17. sajandist

  • Tänapäeva prantsuse keel

Prantsuse keel muutus Euroopas rahvusvaheliseks keeleks Louis XIV valitsemisajal (17. sajandil). Prantsuse keel oli kõige olulisem diplomaatia keel alates 17. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, mil rahvusvahelise keele rolli võttis üle inglise keel.

Kirjasüsteem ja hääldus

  • â
  • à
  • a
  • b
  • c
  • ç
  • d
  • é
  • è
  • ë
  • e
  • ê
  • f
  • g
  • h
  • î
  • i
  • ï
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • ô
  • o
  • œ
  • p
  • q
  • r
  • s
  • t
  • û
  • ù
  • u
  • ü
  • v
  • w
  • x
  • y
  • ÿ
  • z

Prantsuse keele kirjutamiseks kasutatakse 26 ladina tähte, 14 diakriitilise märgiga tähte (à â ç é è ê ë î ï ô ù û ü ÿ) ja kahte ligatuuri (æ, œ).

Prantsuse keele häälikuid hääldatakse lihaspingega. Sõna viimast tähte sageli ei hääldata. {H}-häälik puudub. Sõna alguses jääb h hääldamata: hôtel [otel] (hotell). Uvulaarne r on prantsuse keelele iseloomulik.

Ortograafia on õige keeruline, sest kirjapildis on sõnad palju pikemad kui välja hääldades. Kirjapildis eksisteerib verbide pööramine, aga häälduses eristub olevikus üksnes kolm vormi kuuest. Pööramistabelis on kõik ainsuse ning mitmuse kolmanda pöörde vormid ühesuguse hääldusega.

Tegelik prantsuskeelne kõne kõlab keerulisemalt kui keeleõppija võiks arvata, sest mõningad vokaalid jäetakse välja ja sõnarühmi hääldatakse koos ühe sõnana:

Je ne le sais pas (Ma ei tea seda)

Vokaalid

Standardses prantsuse keeles on 13 oraalset ja neli nasaalset vokaali. Niinimetatud švaa /ə/, mille hääldus sarnaneb œ hääldusega, jäetakse tihti hääldamata (e muet). Üldiselt seda sõna lõpus ei hääldata, näiteks porte, kuid erand võib olla luule.

Kiri Näide Tõlge
a à patte, käpp, seal
a â image, pâté pilt, plokk
ai, ei, è chère, neige, faire kallis, lumi, tegema
ê rêve unistus
é été suvi
i livre raamat
œ, eu œil, jeune silm, noor
eu, eû peu, jeûne vähe, paastumine
e [ə] je mina
o, au, eau mot, peau, beau sõna, nahk, ilus
o mort surm
ou sous all
u but eesmärk
Vokaale a, o, u ja i hääldatakse nasaalselt, kui neile järgneb n.
an dans sees
on mon minu
un brun pruun
in vin vein

Prantsuse keeles on ka diftongid: oui (‘jah’), huit (‘kaheksa’), roi (‘kuningas’), louer (‘rentima’), ciel (‘taevas’).

Konsonandid

Kiri Näide Tõlge
b beau ilus
c, s, ç cent, sous, ça sada, all, see
c, k, q cause, kilo, cinq põhjus, kilo, viis
ch chaise tool
d dans sees
f, ph fée, photo haldjas, foto
g, j gens, journal inimesed, ajakiri
g garde vaht
l lait piim
m mère ema
n non mitte-
gn campagne kampaania
p porte uks
r rose roos
t triste kurb
v ville linn
x expansion ekspansioon
z gazette ajaleht

Prantsuse keeles langeb sõnarõhk viimasele silbile, aga sõnadel, mida hääldatakse koos ja mis moodustavad ühe rütmiühiku (näiteks un petit enfant = ‘väike laps’), on ainult üks rõhk. Konsonante, mida tavaliselt ei hääldata, hääldatakse mõnikord, kui neile järgneb vokaal (see on välja hääldatud t sõna petit lõpus näites ülevalpool). Seda tuntakse kui liaison.

Grammatika

Prantsuse keeles on kadunud ladina keele keerukad käänd- ja pöördkonnad. Olemas on nimi- ja omadussõnade mitmuse tunnus, kuigi seda sageli ei hääldata. Süntaktilisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja prepositsioonidega. Aega ja kõneviisi väljendatakse abitegusõnadega.

Prantsuse keeles on kaks sugu (meessoo artikkel: le ja naissoo artikkel: la) ning omadussõna, mis tavaliselt järgneb nimisõnale (välja arvatud mõned lühikesed ja tavalised adjektiivid), ühildub nimisõnaga soos ja arvus.

Ainsus

  • le livre vert
    (see) roheline raamat
  • la fleur verte
    (see) roheline lill

Mitmus

  • les livres verts
    (need) rohelised raamatud
  • les fleurs vertes
    (need) rohelised lilled

Nendes vormides hääldatakse üksnes artiklit ainsuses ja mitmuses erinevalt.

Mõnel omadussõnal võib tähendus erineda sõltuvalt sellest, kas teda kasutatakse enne või pärast nimisõna:

  • ta chambre propre
    sinu puhas tuba
  • ta propre chambre
    sinu enda tuba

Verbidel on kolm pöördkonda, vastavalt infinitiivi lõpule (-er, -ir, -re).

parler
rääkima
finir
lõpetama
mettre
panema
Oleviku kindel kõneviis
Ainsus
1. isik je parle je finis je mets
2. isik tu parles tu finis tu mets
3. isik il parle elle finit il met
Mitmus
1. isik nous parlons nous finissons nous mettons
2. isik vous parlez vous finissez vous mettez
3. isik ils parlent elles finissent ils mettent
Imperfekt
Ainsus
1. isik je parlais je finissais je mettais
2. isik tu parlais tu finissais tu mettais
3. isik il parlait elle finissait il mettait
Mitmus
1. isik nous parlions nous finissions nous mettions
2. isik vous parliez vous finissiez vous mettiez
3. isik ils parlaient elles finissaient ils mettaient
Täisminevik
Ainsus
1. isik j’ai parlé j’ai fini j’ai mis
2. isik tu as parlé tu as fini tu as mis
3. isik il a parlé elle a fini il a mis
Mitmus
1. isik nous avons parlé nous avons fini nous avons mis
2. isik vous avez parlé vous avez fini vous avez mis
3. isik ils ont parlé elles ont fini ils ont mis
Tulevik
Ainsus
1. isik je parlerai je finirai je mettrai
2. isik tu parleras tu finiras tu mettras
3. isik il parlera elle finira il mettra
Mitmus
1. isik nous parlerons nous finirons nous mettrons
2. isik vous parlerez vous finirez vous mettrez
3. isik ils parleront elles finiront ils mettront
Oleviku tingiv kõneviis
Ainsus
1. isik je parlerais je finirais je mettrais
2. isik tu parlerais tu finirais tu mettrais
3. isik il parlerait elle finirait il mettrait
Mitmus
1. isik nous parlerions nous finirions nous mettrions
2. isik vous parleriez vous finiriez vous mettriez
3. isik ils parleraient elles finiraient ils mettraient
Imperatiiv
Ainsus
1. isik
2. isik parle finis mets
3. isik
Mitmus
1. isik parlons finissons mettons
2. isik parlez finissez mettez
3. isik

Sõnamoodustus ja sõnavara

Prantsuse keeles ei kasutata liitsõnu, pigem liitväljendeid, nagu näiteks

  • machine à laver
    pesumasin
  • prise de sang
    vereproov

Numbrid põhinevad vanal keldi süsteemil, mis kasutab 20 põhinumbrit. Sellepärast on 80 quatre-vingts ('neli kahtkümmend') ja 95 quatre-vingt-quinze ('neli kahtkümmend viisteist). Belgia ja Šveitsi prantsuse keel (nagu ka mõned teised variandid) kasutavad nüüd kümmet põhinumbrit, seega on 95 neis nonante-cinq (üheksakümmend viis).

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Tagasi üles