Sisu juurde

soome

Suomen kieli

Emakeelena kõnelejate arv

4 994 490, mille hulgas 4 700 000 Soomes

Ametlik keel

Soome, EU

Vähemuskeel

Rootsis, Karjalas (Venemaa Föderatsioon)

Diasporaa

Rootsis, Eestis, Norras, Ameerika Ühendriikides, Venemaa Föderatsioonis, Kanadas

Tähestik
29 (26 ladina tähte + ä, ö, å)
Grammatilised käänded
15
Keelekood
fi, fin
Keeletüpoloogia
aglutineeriv , liitsõnamoodustus , vokaalharmoonia , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
Uurali/soome-ugri, soome
Murrete arv
Kolm peamist rühma: põhjamurded (Keski- ja pohjoispohjalaiset murteet, peräpohjalaiset murteet), idamurded (savolais- ja kaakkoismurteet) ja läänemurded (lounaismurteet, lounaiset välimurteet, hämäläismurteet, Etelä-Pohjanmaan murre).

Pikim sõna

sa eeldad, et isegi mitte tema organiseerimatuse juures

Imelik sõna või lause

Vanninuustik vastutab ainult isiku ees, kes on vastutav vanninuustiku ees.

Ajalugu

Soome keel on soome-ugri keel. Üheskoos samojeedi keeltega kuuluvad soome-ugri keeled uurali keelkonda. Järgnev joonis 1 esitab graafiliselt uurali keelkonna ajaloolist arengut.

Uurali keelkonna ajalooline areng (allikas: http://www.regulytarsasag.hu/madartavlatbol tsitaat: Finnougor Kalauz. toimetanud Martha Csepregi. Medicina Publishing Co, 2001.)

Kui küsida, mis keeled on soome keele sugulaskeeled, vastavad paljud "skandinaavia keeled". Tegelikult ei ole rootsi ega norra keel soome sugulaskeeled. Ainus "suur" Euroopa keel, millel on soome keelega ühine esivanem, on ungari keel. Et selgitada, kui lähedane see seos on, ütleme nii, et soome keel on ungari keelega seotud sama lähedalt kui inglise keel albaania või vene keelega. Kõige lähemad keeled soome keelele on teised läänemeresoome keeled: eesti, karjala, vepsa, liivi, ingeri jt. Soome keele rääkijad saavad aru karjala ja mõnel määral ka eesti keelest. Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli: tal on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus ja seda räägib umbes viis miljonit inimest. Enamikku sugulaskeeli kõneldakse Venemaa Föderatsioonis. Paljusid neist keeltest ähvardab väljasuremine. Tabel allpool näitab 15 sugulassõna, mis on soome ja teistes soome-ugri keeltes ühised.

Sugulassõnad soome-ugri keeltes.

fi ee ve sa ma er ud ko kp ha ma hu
silm silmä silm sil’m čalbmi шинча сельме син син син сэм сам szem
keel kieli keel kel' giella йылме кель кыл кыв кыв ньалəм нēлым nyelv
süda sydän süda südäin válbmu шӱм cедей сюлэм сьöлöм сьöлöм сăм сым szív
veri veri veri veri varra вӱр вeрь вир вир вир ўр кēлп vér
sapp sappi sapp sap sáhppi шекш сэпе сэп сöп сöп сып восьрам epe
jää jää jää jiekŋa ий эй йö йы йи йэк яӈк jég
pilv pilvi pilv pil’v balva пыл пeль пилем кымöp пив пăлəӈ тул felhő
jõgi joki jõgi jogi johka эҥep ёв шур ю ю йŏхан я folyó
pesa pesä pesa peza beassi пыжаш пизэ kap пoз пoз тыхəл пити fészek
üks yksi üks üks’ okta ик вейке одиг öтік öти ит акв egy
kaks kaksi kaks kaks’ guokte кoк кaвтo кык кык кык кăтəн кит kettő
kolm kolme kolm koume golbma кум колмо куинь куим куим хулəм хȳpӯм három
neli neljä neli nel’ njeallje ныл нилe ньыль нёль нёль ньăл нилa négy
viis viisi viis viž vihtta вич вете вить вит вит вeт ат öt

Murded

Kolm peamist murderühma: põhjamurre, ida- ja läänemurre.

Soome keele murded

  1. Lounaismurteet
  2. Hämäläismurteet
  3. Etelä-Pohjanmaan murre
  4. Keski- ja pohjoispohjalaiset murteet
  5. Peräpohjalaiset murteet
  6. Savolaismurteet
  7. Kaakkoismurtee

Allikas: Wikimedia Commons

Võrreldes teiste Euroopa keeltega, on soome keele murretel küllaltki suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ja morfoloogilised, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. Näiteks sõna "kaseviht", kaseokste kimp, mida kasutatakse saunas, kõlab vihta läänes ja vasta Soome ida- ja põhjaosas.

Vasta ja vihta jaotus

Kirjasüsteem ja hääldus

  • a
  • å
  • ä
  • b
  • c
  • d
  • e
  • f
  • g
  • h
  • i
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • ö
  • p
  • q
  • r
  • s
  • t
  • u
  • w
  • v
  • x
  • y
  • z

Soome keel kasutab ladina tähestikku kolme diakriitilise tähega: ä, ö ja å. Ä ja ö on üsna tavalised, å kasutatakse aga üksnes rootsi laensõnades, näiteks skål (‘terviseks’, toost). Soomlased eristavad pikki ja lühikesi häälikuid. Seda on päris tähtis teada, sest viga vokaali või konsonandi pikkuses võib muuta sõna tähendust. Näiteks peaks olema selge, kas tahetakse öelda langus (lama) või laama (laama). Need järgnevad foneetiliselt ja visuaalselt väga sarnased soome keele sõnad erinevad tähenduselt üsna oluliselt:

  • tili
    konto
  • tiili
    tellis
  • tilli
    till

Sõnarõhk on soome keeles esimesel silbil. See on keel, mida põhimõtteliselt "räägitakse nii nagu kirjutatakse". Kui näed mõne soome keele sõna kirjapilti, on tõenäoline, et hääldad seda õigesti. Siin on artikkel kõige ilusamate soome keele sõnade kohta.

Grammatika

Soome keel on aglutineeriv keel, kus ühele morfeemile (väikseim tähendust kandev keeleühik) vastab üks grammatiline tähendus. Sõnade moodustamine aglutineerivas keeles, nagu soome keel, on nagu palvehelmeste ükshaaval üksteise järele lükkimine. Soome keele vaimollenikin on inglise keelde tõlgitav mitme sõna abil ja tähendab "minu naisele ka":

vaimo-lle-ni-kin

naine-käändelõpp-minu-ka

Üldise informatsiooni osas alguses on pikim soome keele sõna, mis ei ole liitsõna – epäjärjestel­mällistyttämättö­myydelläänsäkäänköhän. See on moodustatud morfeemidest aglutinatsiooni reeglite järgi. Sõnal pole aga erilist tähendust, umbes tähendab see: "sa eeldad, et isegi mitte tema organiseerimatuse juures".

Teine huvitav soome keelele iseloomulik tunnus on grammatiliste käänete arv. Olenevalt lähenemisest öeldakse soome keeles olevat 14-17 käänet. Kuus neist on lokatiivsed käänded: need väljendavad kuhugi liikumist, seal olemist ja äratulemist. Kui tahetakse öelda, et ollakse majas, (talo), on vorm talossa, sealjuures -ssa-osa tähendab ‘sees’. Sufiks -sta lisatakse juurele, et väljendada ‘seest’, sealjuures -on taloon tähendab ‘sisse’. Soome keeles on oluline eristada sisekohakäändeid ja väliskohakäändeid. Kui miski on avatud ruumis (näiteks laud või katus), kasutame teistsugust käändelõppu kui kolm ülalmärgitut, sest soome keel eristab näiteks ‘sisse’ ja ‘peale’. Katto tähendab soome keeles ‘katus’. Katolle kasutatakse, et kirjeldada tegevust katusele minemiseks ja katolta - katuselt laskumiseks:

Soome keele lokatiivsed käänded

Sõnamoodustus ja sõnavara

Soome keel on kuulus onomatopoeetiliste sõnade hulga poolest. Hääli näitavad soome keele sõnad erinevad vastavalt sellele, kes või mis neid hääli teeb.

Onomatopoeetilised sõnad soome keeles

põrisema

  • hurista
    mootori
  • suhista
    hääl kõrvas (sumin)

susisema

  • sihistä
    mao
  • suhista
    tuule
  • sähistä
    kassi

sumisema

  • surista
    kärbse
  • pöristä
    mardika
  • inistä
    sääse
  • kahista
    lehtede

vinguma

  • murista
    koera
  • kurista
    kõhu
  • vikistä
    hiire

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Tagasi üles