Sisu juurde

esperanto

Esperanto lingvo

Emakeelena kõnelejate arv

100 000 ja 2-3 miljoni vahel (100 000 räägib seda vabalt ja 2-3 miljonit on seda õppinud)

Ametlik keel

Üksnes rahvusvahelistel esperanto kongressidel ja kohtumistel

Vähemuskeel

Esperanto keele rääkijaid leidub enam kui 120 maal. Nad pole kusagil ametlikult tunnustatud vähemus.

Diasporaa

Esperanto ringkonda võib võrrelda diasporaaga. Esperanto keele rääkijaid elab kogu maailmas, neil on enda kultuur, aga legaalne staatus puudub.

Tähestik
28 tähed
Grammatilised käänded
2
Keelekood
eo, epo
Keeletüpoloogia
aglutineeriv isoleerivate joontega , vaba sõnajärg
Keelkond
Neoladina keel
Murrete arv
Puuduvad

Pikim sõna

riigimaksuhaldurid
pikim sõna, mis on leitav tekstis, aga on võimalik luua palju pikemaid sõnu, mis järgivad esperanto keele grammatikareegleid, näiteks kontraŭkolektivismobatalantoj (“kollektiviseerimise vastu võitlejad”), gekontraŭdelikventismospecialiĝintoj....

Imelik sõna või lause

Polüseemilised sõnad:
koleg-o: kolleeg, kol-eg-o: lai kael
bombon-o: komm, bomb-ono: pommi osa
kultur-o: kultuur, kul-tur-o: sääsetorn, kult-ur-o: kultuslik ürgpiison
ĉarm-ul-in-o: kaunis neiu, ĉar-mul-ino: naissoost käru suss

Sissejuhatus

Keele rajas Ludwig Lazar Zamenhof, kes lõi Euroopa keelte baasil grammatika, kus on võimalikult vähe erandeid. Sõnavara põhineb peamiselt romaani keeltel, kuigi on ka saksa ja teiste keelte sõnu. Uus keel, esimene õpik, mis ilmus 1887, tõmbas ligi rääkijaid ja algas normaalne keele arengu protsess nende seas, kes kasutasid seda paljudel aladel ja lõid kultuuri, mis on selle keelega seotud. Kaks aastakümmet hiljem olid sündinud esimesed lapsed, kes rääkisid vanematega esperanto keelt, nemad olid esimesed, kellele see keel oli emakeel. Sellepärast võib öelda, et see keel loodi rahvusvahelise suhtlemise eesmärgil, hiljem aga muutus kreoolkeeleks ja on praegu esperanto keele rääkijate diasporaa keel.

Esperanto keel loodi indoeuroopa keelte baasil, kuid pidi olema lihtsalt õpitav. Seepärast on grammatika aglutineeriv, mis on iseloomulik turgi ja soome-ugri keeltele, ja keel sügavamal tasandil isoleeriv nagu mandariini hiina ja vietnami keel. See tähendab, et morfeeme saab kasutada nagu iseseisvaid sõnu. Keelel on absoluutselt reeglipärane grammatika ja see lubab luua suure hulga sõnu, liites sõnajuurele afikseid, mida on ligi nelikümmend (näiteks juurest san- (terve) on võimalik luua selliseid sõnu: malsana (“haige”), malsanulo (“haige inimene”), gemalsanuloj (“mõlemast soost haige inimene”), malsanulejo (“haigla”), sanigilo (“meditsiin”), saniĝinto (“paranenud isik”), sanigejo (“koht, kus ravitakse”), malsaneto (“tühine tõbi”), malsanego (“kaugelearenenud haigus”), malsanegulo (“väga haige isik”), sanstato (“tervislik seisund”), sansento (“tervise tunne”), sanlimo (“tervise limiit”), malsankaŭzanto (“patogeen”), kontraŭmalsanterapio (“teraapia haiguste vastu”)…). Kõne peamistel osadel (nimisõnad, tegusõnad, adjektiivid ja adverbid) on kindlad lõpud, mis on neile iseloomulikud. Reeglipärasus muudab selle õppimise väga lihtsaks ja selle suur võime luua uusi sõnu teeb sellest ühe produktiivsema keele potentsiaalselt piiramatu sõnade arvuga. See suudab väljendada kõiki uusi ideid. Näiteks on võimalik kirjutada romaan väljamõeldud lauakujulistest marslastest ja nimetada neid {i}tablo{/i} (“laud”), tablino (“naissoost laud”), tablido (“laua järeltulija”)… Võime ette kujutada sekselu lihtsustavat seadet ja nimetada seda sekssimpligilo (“seksilihtsustaja”), tagurpidi kõndivat inimest (inversmarŝanto, “tagurpidi kõndija”), dogmatismiravimit (maldogmigilo, “undogmatizer”) etc.

Ajalugu

  • 1878

    Luuakse esperanto keele esimene primitiivne versioon, mida Zamenhof nimetas Lingwe Uniwersala. Siiski erineb see märkimisväärselt tänapäeva esperanto keelest.

  • 1887

    Zamenhof avaldab oma naise abiga raamatu Unua Libro, mis tutvustab tänapäeva esperanto keelt.

  • 1889

    Nürnbergis antakse välja esimene esperantokeelne ajakiri La Esperantisto ja luuakse esimene esperanto keele klubi.

  • 1905

    Boulogne-sur-Meris peetakse esimene Universala Kongreso (maailmakongress) 688 osavõtjaga.
    Avaldatakse Fundamento de Esperanto.

  • 1908

    Asutatakse Ülemaailmne Esperantoliit, Universala Esperanto-Asocio.

  • 1954

    UNESCO seab sisse konsultatiivsed suhted Ülemaailmse Esperantoliiduga. Esimene UNESCO resolutsioon.

  • 1985

    Teine UNESCO resolutsioon. UNESCO julgustab liikmesriike võtma esperanto keelt koolide õppekavva.

  • 1987

    6000 esperantisti võtavad osa 72. Universala Kongreso´st Varssavis, et tähistada esperanto keele sajandat aastapäeva.

  • 2002

    Tuleb välja lernu! - suurim esperanto keele õppimise tasuta veebileht.

  • 2008

    Wikipedia - suurima online entsüklopeedia esperantokeelne versioon jõudis 100 000 artiklini.

  • 2009

    Rahvusvahelisi esperanto keele eksameid on võimalik sooritada kolmel tasemel (B1, B2, C1) ja hinnatakse nelja põhioskust: loetu ja kuulatu mõistmist ning kirjalikku ja suulist suhtlemist, vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendiga.

  • 2012

    Google Translate lisas 64. keelena esperanto keele.

Kirjasüsteem ja hääldus

  • a
  • b
  • c
  • ĉ
  • d
  • e
  • f
  • g
  • ĝ
  • h
  • ĥ
  • i
  • j
  • ĵ
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • p
  • r
  • s
  • ŝ
  • t
  • u
  • ŭ
  • v
  • z

Esperanto keelt hääldatakse vastavalt kirjapildile. Igale tähele vastab kindel häälik, üht häälikut esindab alati kindel täht ja rõhk on alati eelviimasel silbil. Diftonge, näiteks nagu aŭ, eŭ, oŭ või aj, peetakse üheks silbiks.

Mõningaid erilisi esperanto keele tähti koos inglise transliteratsiooniga: ĉ = ch, ŝ = sh, ĝ = j, ĥ (ch nagu šoti keeles loch), ĵ = zh (või prantsuse j).

Grammatika

Kõik nimisõnad lõpevad -o-ga: tabl-o (laud), lamp-o (lamp), hom-o (mees).

Kõik adjektiivid lõpevad -a-ga: bela (ilus), granda (tore), malgranda (väike).

Kõik infinitiivi tegusõnad lõpevad -i-ga: havi (omama), iri (minema).

Oleviku ajavormis lõpevad need -as-iga: mi manĝas (ma söön), li manĝas (ta sööb), ili estas (nad on), mi estas (mina olen), ŝi estas (tema on).

Minevikuvormi lõpp on -is. Mõned näited: li lernis (ta õppis), ili estis (nad olid), homo estis (mees oli), li manĝis (ta sõi).

Lõpp -os märgib tulevikku: mi lernos (ma hakkan õppima), Marko sidos (Marko hakkab istuma).

Lisaks nominatiivile on ka akusatiivi lõpp, mida kasutatakse nimisõnade, adjektiivide ja asesõnadega ainsuses ja mitmuses: -n Mi vidas aŭton. Aŭton mi vidas. (Ma näen autot.)

Tänu akusatiivile on sõnajärg vaba.

Nimisõnade ja omadussõnade mitmus moodustatakse lõpu -j lisamisega -o või -a lõpule: libro (raamat), libroj (raamatud).

Prefikseid ja sufikseid, mis aitavad uusi sõnu luua, on umbes nelikümmend. Enam levinumate seas on prefiks mal-, mis muudab sõna tähenduse vastupidiseks. Nii saab sõnast bona (hea) malbona (halb) ja bela (ilus) malbela (kole).

Sufiks -ul tähendab "isikut", nii et grandnazulo = laia ninaga isik. Sufiks -in loob naissoo vorme, näiteks grandnazulinoj (laia ninaga naine).

Ainsus Mitmus
Nominatiiv Akusatiiv Nominatiiv Akusatiiv
Artikkel (üks/see (umbmäärane ja määrav artikkel)) - / la - / la - / la - / la
Adjektiiv (suur) granda grandan grandaj grandajn
Nimisõna (hunt) lupo lupon lupoj lupojn

Online´is saab keelt õppida kahes peamises portaalis. Peamine lehekülg on www.lernu.net, samal ajal kui www.edukado.net on peamiselt õpetajatele.

Wikipedia esperanto keeles: eo.wikipedia.org.

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

--> -->
Tagasi üles