Sissejuhatus

Süntaks tegeleb keele lineaarse struktuuriga, püüdes seletada, kuidas sõnade (süntaksi vähimate ühikute) koostoimes vormub lause (süntaksi suurim ühik).

Nii üksikuid sõnu kui ka keerukamaid strukturaalseid lauseosi võib kõiki kirjeldada vormide abil, see tähendab, mis nad on või mida sisaldavad, ja funktsioonide kaudu, missugune on nende roll lauses. Näiteks on lauses Euroopa kosmoseagentuur saatis 2003. aastal sondi Marsile viis koostisosa, mis näitavad, kes tegi (saatis), mida, samuti kus ja millal. Kõige olulisem koostisosa on verb saatis, mis otseselt kontrollib, kes ja mida (süntaksiteoorias nimetatakse subjektiks ja objektiks), vähem aega ja kohta (nimetatakse adverbideks). Selliseid funktsionaalseid koostisosi võib pidada segmentideks, mida tuleb täita varieeruva süntaktilise vormi materjaliga. Seega ei ole alus Euroopa kosmoseagentuur mitte üksnes suurepärane NASA alternatiiv, vaid ka sõnade grupp, mida nimetatakse nimisõnafraasiks, sest seda juhib nimisõna ja seda saab asendada lihtsa (päris)nimega, ESA, või nimetavalise asesõnaga see. Kõik keeled saavad väljendada kes-tegi-mida-millal-kus, aga nad teevad seda ääretult erineval moel vastavalt koostisosade järjekorrale (Tüpoloogia).

Süntaktilise struktuuri näitamine

Enamik modernseid süntaksiteooriaid kasutavad süntaksi seletamiseks puudiagrammi, olgu siis tegu seostega vahetute moodustajate (generatiivne grammatika) või sõnede/sõnade vahel (sõltuvusgrammatika).

Generatiivset grammatikat ehk fraasistruktuuri grammatikat nimetatakse nii sellepärast, et ta laseb lausel tekkida iteratiivsetest (korduvatest) koostisosade gruppidest (fraasidest), mis põhinevad kombineeritud reeglitel:

((He) (said) (ESA (would launch) (a (space probe) ((called) (Mars Express))) (in 2003))
Tema sõnul saatis Euroopa Kosmoseagentuur kosmosesondi Mars Express välja 2003. aastal.

Vastav sõltuvusgrammatika puu näeks välja niisugune:

Süntaktilised pinnamarkerid

Pealispinnal võib süntaktilist funktsiooni märkida morfoloogiliste tunnustega (Morfoloogia), näiteks afiksitega, sõnajärjega või eraldi prepositsioonide/postpositsioonidega (Euroopa keeltes) või abisõnadega sõna järel (jaapani keeles).

süntaktiline funktsioon alus öeldis osasihitis täissihitis osa-/eessõnaline sihitis öeldis
kääne nimetav omastav osastav
Saksa Das Kind hat dem Hund Wasser gegeben
Esperanto La infano donis akvon al la hundo
Inglise The child gave water to the dog
Jaapani kodomo ga mizu o inu ni yarimashita

Sünteetilised keeled (Morfoloogia) mitte üksnes ei märgi koostisosade vahelisi suhteid, vaid pakuvad tihti ka nähtavat sõnadevahelist seost koostisosa sees. Parim näide on nimisõnafraasi ühildumine, kus kõigil sõnadel nimisõnafraasis on üks ja sama arv, sugu ja kääne (vaata näidet Lingvopedia nimisõnaboksist slovaki, saksa etc). Portugali nimisõnafraas as novas casas (uued majad) näiteks ühildub nii arvus (mitmus) kui ka soos (naissugu) kõigi oma koostisse kuuluvate sõnade puhul. Siiski, ja just seepärast, et ühildumine on nii elementaarne, on lubatud mõnede sõnade puhul nende markerite mitmemõttelisus või puudumine, kuni vähemalt üks sõna säilitab vajaliku informatsiooni. Seega on saksa keele nimisõnafraasis käändemarkerid nähtavamad artiklis kui nimisõnas (der Hund, des Hundes, dem Hund, den Hund) ja inglise keel märgib mitmust ainult nimisõnade puhul, mitte omadussõnade või artiklitega.

Süvastruktuur

Sügavamal tasandil peegeldab süntaktiline struktuur lausungi tähenduse struktuuri (Semantika). Näiteks on aktiiv- ja passiivlause kaks võimalust väljendada üht ja sama väidet. Seega, põhjuse-tagajärje seos (semantilised rollid, vt Semantika peatükk) maavärina ja tsunami vahel jääb samaks isegi siis, kui tsunami on muudetud lauses aluseks:

1. põhjuse koht verbaalne tuum 2. põhjuse koht
Aktiiv Earthquakes may cause tsunamis
Süntaktiline funktsioon Alus Predikaat (aktiiv) Sihitis
Semantiline roll ALUS EFEKT
Passiiv Tsunamis may be caused by earthquakes
Süntaktiline funktsioon Alus Predikaat (passiiv) Adverbiaalne (passiivi tegija)
Semantiline roll EFEKT ALUS

Jääb selgusetuks, kas lingvistiline struktuur peegeldab mingil tasandil kognitiivseid protsesse, kuid on teada, et inimestel on spetsiaalne süntaktiline ajupiirkond, Broca piirkond, frontaalsagara motoorikaga seotud osa. See ajupiirkond erineb Wernicke piirkonnast, mis tegeleb hääle ja tähendusega ja asub kiirusagaras, kus toimub sissetuleva keelega seotud info analüüs. Broca piirkonna kahjustusega patsiendid räägivad telegrammistiilis, lihtsalt järjestavad sõnu, ilma et sõnadel oleks funktsiooni, ega kasuta süntaktilist puud, aga tulemus võib olla mõttekas. Ja ümberpöördult, Wernicke piirkonna kahjustusega patsiendid räägivad süntaktiliselt voolavat mõttetust.

Igatahes võib inimkeelt primaatide keelest eristada just sorav nonsenss. Eriti inimahvid suudavad õppida viipekeelt, saavad aru keerulistest küsimustest ja lausa seovad sõnu loovalt (palun ava kiirusta = palun ava [see] kiiresti). Neil on aga väga algeline (Wernicke´i stiilis) süntaksiahel ja nad ei tegele transformeerimisega, näiteks ei esita küsimusi.